Paldiskis avati küüditatutele mälestusmärk
Ettevõtmise eestvedaja on Pakri poolsaarelt pärit, noorukina napilt  küüditamisest pääsenud Ilmar Laherand. Mälestusmärgi püstitamist toetasid Memento ja Paldiski linnavalitsus, vahendas "Aktuaalne kaamera".Just täna 60 aastat tagasi läks Paldiski raudteejaamast teele loomavagunitest koosnev rong Saaremaalt, Muhumaalt ja Hiiumaalt kodudest välja aetud ja küüditamislaevadel Paldiskisse veetud inimestega. Toonased vanad on ammu läinud ning selleaegsed väikelapsed eakaks saanud.1949. aastal Hiiumaalt Siberisse küüditatud Helve Sillamaa mäletab sadamat ja laeva üpris hästi. "Oli selge tähistaevas, külm. Mäletan, et vaatasin laeva juures üles ja mõtlesin, et mina ronin sealt trapist üles, aga kuidas nad vanaema üles saavad. Nad said," meenutas Sillamaa.Viieaastase Helve vanaema oli halvatud ja just 25. märtsil 85aastaseks saanud. Laev aga seisis Hiiumaa rannast kaugel eemal meres, kuhu küüditatute vedamiseks oli kaatrite leidmisel initsiatiivi üles näidanud Arnold Meri. Seda rääkis eelmisel aastal Meri ise. Küüditamisööst erinevalt tulid saarte inimesed täna Paldiskisse praami ja mugavate bussidega.  Mälestuskivi mõtet paarkümmend aastat südames kandnud Ilmar Laherand on õnnelik, et kunagise pargiala tänane omanik lubas mälestusmärki hooldada. Koht Paldiski jaamahoone kõrval on ka täpselt õige, sest just siit asusid saarlased sundreisile Siberisse.Ajalugu ise pakub omamoodi õiglasi lõpplahendusi. Just siis, kui saartelt küüditatud ligi 3000 inimese nõukogude okupatsiooni poolt põhjustatud kannatuste meelespidamiseks kerkis mälestuskivi, sai otsa ka ühe Hiiumaa inimsusevastaste kuritegude väidetava kaasaaitaja Arnold Meri elutee.
