Paljud mõttetalgutel osalenutest lubavad uuesti kokku saada
Kõige sagedamini arutati ühistegevuse ja koostöö üle (110 kojas), maaelu (96), ettevõtluse ja töökohtade (76), väärtuste ja kulutuuri (71) ning hariduse ja elukestva õppe üle (57).Näiteks Kalamaja ja Pelgulinna elanikud otsustasid alustada korrapäraseid iganädalasi kokkusaamisi. "See tähendab, et mõttetalgutest saab seal kandis iganädalane üritus," ütles Telliskivi loomelinnaku kojavanem Herkko Labi.Telliskivi mõttekojas tuldi välja mõttega teha flaierid, mida kohalikud elanikud saaksid valesti pargitud autode juurde jätta, et anda märku valesti parkimisest ja kutsuda üles arvestama ka jalgratturite ning lapsevankritega liiklejatega.Saaremaal, Kuressaares Tulevikumuusika mõttekojas tõusis aga ühe küsimusena esile nn abivanaemade ja ­isade leidmine. See on koht, kus saab kokku viia vanemate inimeste ja noorte perede vajadused. Abivanaemade ja ­isadena saaksid vanemad inimesed olla aidata saaksid võimaluse oma hellust ja hoolitsust lastele jagada ning lapsed oleksid väga tänuväärne sihtgrupp seda vastu võtma. Kojas leiti, et noori ja vanu saaks kokku viia näiteks läbi kohalike omavalitsuste või Pereliidu."Meie tegime ettepaneku luua prügiklubi ja vestlusringist, kus selle välja käisime, leidsime juba 14 mõttekaaslast, kes olid valmis klubiga liituma, mõned minutid hiljem oli meid juba 25," rääkis Rahvusraamatukogu mõttekojas mõtelnud Kadri Allikmäe. ""Väga üldiselt öeldes on klubi eesmärk tekitada üle kogu Eesti puhtast maast hoolivate inimeste võrgustik, kes hakkavad oma kodukohas prügistamisel silma peal hoidma ja koristamisi organiseerima," lisas ta. Samas vestlusringis osalenud keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek tervitas algatust. "Olen juba tükk aega oodanud, et ka Eestis tekiks prügiga tegelev kodanikuühendus, mis seisaks huvigrupina hea selle eest, et prügistamise ja jäätmemajanduse probleem siin laheneks ja jäätmemajandus muutuks elanikkonnale mugavamaks ning inimeste vajadustele enam vastavaks."
