Emeriitprofessor: riigi esindajad loovad kaitsealasid populistlikult
"Igasugune kaevandamine rikub loodust," tõdes Reinsalu Vikerraadio saates Uudis+."Näiteks Lasnamäel kaevandab veel lubjakivi tootjate tehas, täitsa elamurajooni läheduses. Kui nad lubjakivi lõhkasid, siis see häiris inimesi ja keskkonda. Keskkonnamõju on seal suurem kui kahe kihelkonna vahelisel kõnnumaal," rääkis Reinsalu.Tema sõnul valiti Nabala kaevandamiseks välja just sellepärast, et seal rikub see  võimalikult vähe põllumaad ja metsamaad kui ressurssi ning ei häiri ka  inimesi.Rail Balticu trassi ehitamine läbi Nabala ei ohusta aga Reinsalu sõnul loodust üldse, sest selle ehitamiseks ei kavatseta lubjakivi lõhkuda ega pinnasest ära võtta.Reinsalu rääkis, et geoloogide tehtud uurimused toetavad seisukohta, et Nabalas võib lubjakivi kaevandada ja Rail Balticu trassi ehitada."Need teadlased, kes leidsid kaitseala loomiseks põhjuseid, on loodusteadlased ja nemad tegid oma tööd hästi, sest nad leidsid põhjuseid selle kaitsmiseks. Seal on loomi, taimi ja linde, keda on mõtet kaitsta, aga kui palju see kaitsmine maksma läheb? See ei ole enam nende kui kaitsealaste objektide spetsialistide eriala," selgitas ta.Kogu Nabala lubjakivi võinuks emeriitprofessori arvutuste järgi maardla loomise korral olla väärt umbes 2,5 miljardit eurot. Kuna maavara ei suudeta aga kunagi täielikult kätte saada, siis miljard euro võiks maardla küll väärt olla, rääkis Reinsalu."Mäetööstust peab ikka natukene olema, et me oma lubjakivi, liiva, põlevkivi kahaneva mineraaltoorme vajaduse suudaksime ise rahuldada," selgitas ta, lisades, et igale maavara kaevandamise projektile leidub kriitikuid ning neist umbes 20 protsenti ei suuda keegi ühegi ratsionaalse argumendiga ümber veenda.
