Eksperdid suhtuvad lasteaiajärjekorra lühendamise plaani skeptiliselt
Peamiselt on lastehoiu ja lasteaia erinevus selles, et lasteaias tuleb täita ka alushariduse õppekava, vahendasid ERRi raadiouudised.Ka on lasteaias personalile ja rühmaruumidele karmimad nõuded kui lastehoius.Tegelikkuses on juba praegu näiteks Tartu linnas pooleteist kuni kolme aastaste laste seas lastehoiukohti rohkem kui aiakohti ning lastehoiud on populaarsed ka mujal Eestis. Ehk siis lihtsamalt öeldes soovib riik seadustada praeguseks omavalitsustes tekkinud olukorra.Kuid haridus- ja teadusministeeriumi peaekspert Tiina Peterson rõhutas, et seaduseelnõus on kirjas, et hoiukohaga peab nõus olema ka lapsevanem."Alla kolmeaastaste laste jaoks on hästi oluline see, kuidas lasteaiaõpetaja või hoidja temaga suhtleb ning tema arengut toetab, ka eneseteenindusoskusi arendab. Laps vajab turvalist, head ja arendavat keskkonda ja seda pakub tegelikult nii sõim kui lastehoid," rääkis Peterson.Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave ütles, et omavalitsuste seisukohast on hea kui tulevikus saavad nad pakkuda ka hoiukohti.Samas on murekohaks muudatused hoidude rahastamisega ehk sellega, et tulevikus ei või ka hoius lapsevanema käest küsida omaosalust enam kui 20 protsenti riiklikust alampalgast."Täna on reeglina munitsipaallasteaias hoitud kohatasu kunstlikult äärmiselt madalal. Tartus näiteks lubatud 20 protsendi asemel kehtib 11 protsenti alampalgast, aga keskmine erahoiu tasu on lapsevanemale 100 kuni 130 eurot, mis on väga suur vahe. Omavalitsusel tuleb erahoiu ja munitsipaallasteaia hinnavahe tasandamiseks leida lisaraha," selgitas Raave.Raave sõnul tähendab see seda, et omavalitsused tõstavad üsna tõenäoliselt lasteaiatasu vanema jaoks maksimummäärale ning nüüd on murekohaks see, kuidas hüvitada lastehoidudele lapsevanema käest saamata jääv omaosalus.Üheks eelnõus kirjas olevast punktiks on ka see, et tulevikus peaks õed- ja vennad saama õiguse käia ühes lasteaias. Samas tõlgendavad ministeerium ja omavalitused erinevalt üht punkti seaduse eelnõust, milleks on see, kas tuleviks võiks lasetaias hakkama saada kahe õpetaja asemel ühega.Kui ministeerium ütleb, et lasteaedade personaalisuurust muudatused ei puuduta, siis mõned omavalitsused on eelnõust välja lugenud võimaluse asendada üks lasteaiaõpetaja abiõpetajaga.Taolise võimaluse tekkimises muudatusega on veendunud ka riigikogu liige Mailis Reps."Kardan, et pikas perspektiivis, vaadates ka kohaliku omavalitsuse rahalisi raskuseid, alates kriisist kuni tänaseni, siis ma kardan, et meie väga tugev koolieelne õpe või tulevikus hoopis kannatada," rääkis Reps."Ma olen nende muudatuste suhtes väga skeptiline," jätkas ta.
