Kalev Sepp: Nabala väärib kaitseala moodustamist
Kahjuks on ilmunud artiklites kaitseala moodustamise ettepanekut enamasti ühekülgselt ja lahmivalt kritiseeritud, keskendudes eelkõige 2010. aasta Ants Talioja ettepanekule moodustada Nabala maastikukaitseala eesmärgiga kaitsta piirkonna unikaalseid maa-aluste jõgede võrgustikku, karsti ja haruldasi taimi. Seni ei ole üheski artiklis käsitletud piirkonna loodukaitselisi väärtusi tervikuna, arvestatud rahvusvaheliste looduskaitseliste suundumistega ega püütud analüüsida viimaste aastate uuringuid ja inventuure.Pärast Ants Talioja 2010. aastal tehtud ettepanekut kaitseala moodustamiseks rõhutas Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon oma otsuses, et Nabala karstiala kaitseväärtuste välja selgitamiseks tuleb viia läbi täiendav kogu ala loodusväärtuste teaduslik inventuur ja eri piirkondade looduskaitselise väärtuse hindamine. Otsus edastati ka keskkonnaministeeriumile. Järgnevatel aastatel tellisid keskkonnaministeerium ja -amet plaanitava kaitseala loodusväärtuste selgitamiseks mitu uuringut, mille raames kaardistati planeeritaval kaitsealal olevaid väärtusi. Uuringute alusel koostati Nabala looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu.Uuringud ja eelkõige nende süntees on veenvalt tõestanud, et Nabala piirkond kujutab endast väärtuslikku looduskompleksi, hõlmates soo- ja metsaelupaigad ning kaitsealuste ja ohustatud liikide elupaigad. Piirkonda ümbritsevad intensiivselt majandatud metsa- ja põllumaad ning seetõttu on alal tervikuna oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilimisel. Piirkonda ühendav looduslik tingimus on karstinähtuste esinemine ja sellega seotud tundlik veerežiim.Plaanitava kaitseala eesmärk on kaitsta allikate ja allikaliste alade, unikaalse ja sümboolse väärtusega Tuhala nõiakaevuga karstipiirkonna veerežiimi. Kaitset vajavad ka soo- ja metsaökosüsteemi elustiku mitmekesisus, ohustatud ja kaitsealuseid liigid ning elupaigad.Kaitseala loomist toetab kolm olulist asjaolu.Esiteks on Nabala piirkonnal olemas kõik kaitse alla võtmise eeldused looduskaitseseaduse alusel. Siin on ohtralt ohustatud ja kõrge kaitsekategooriaga taime- ja loomaliikide kasvukohti ja elupaiku. Piirkonda jääb palju ohustatud ja Euroopas üha enam väärtustatud elupaiku (karstijärved ja -järvikud, allikad ja allikasood, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad jmt). Nimetatud elupaikade tähtsust on viimastel aastatel korduvalt rõhutanud Euroopa Komisjon, tehes liimesriikidele ülesandeks neid täiendavalt kaitse alla võtta.Alal on olemas nii teaduslik kui ka rikkalik ajaloolis-kultuuriline väärtus. Seal asuvad Eesti pikim, Virulase karstikoobas, mitu muistset asulakohta, kivikalmed, kultusekivid, muinaspõllud ja -pelgupaigad. Sinna jääb Eesti üks enimuuritud karstialasid - Kata (Tuhala) karstiala, ajutised karstijärvikud ning mitu langatuslehtrit.Teiseks, Tuhala nõiakaev on eestimaalaste seas väga tuntud ja armastatud ning seda võib pidada looduskaitse ikooniks. Nõiakaevu tähtsust meie elanike seas on tõendanud selle objekti valimine Eesti imeks ning selle kaitseks kogutud kuuskümmend neli tuhat toetusallkirja.Kolmandaks, kaitseala loomist toetavad jõuliselt nii kohalikud omavalitsused kui ka kohalik kogukond. Kõige olulisemates rahvusvahelise looduskaitse strateegilistes dokumentides (V Maailma Looduskaitse kongressi resolutsioonid, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni dokumendid, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia jne) rõhutatakse kohaliku kogukonna kaasamise ja toetuse olulisust looduskaitse arendamisel ja kaitsealade loomisel.Arvestades Nabala loodusväärtusi ja piirkonna olulist looduskaitselist väärtust on Nabala looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu edasi menetlemine igati põhjendatud.
