Valdav osa dementsusjuhtumitest jääb Eestis diagnoosimata
Prognooside kohaselt kolmekordistub 2050. aastaks maailmjas dementsete inimeste arv ja see nõuab tervishoiusüsteemilt suuremat pühendumist lahenduste otsimisele, vahendas "Aktuaalne kaamera" ekspertide seisukohti.Sel kolmapäeval Londonis peetud G8 tippkohtumisel arutleti dementsuse kui haiguse üle ja tõdeti, et 2050. aastaks kasvab dementsete inimeste hulk maailmas kolmekordseks.Sama saatus ootab ees ka Eestit, leiab neuroloog Ülla Linnamägi."See on kahekordse rahvastiku vananemise arvelt. Inimesed elavad kauem ja elavad ka tervemat elu, aga noori sünnib vähem peale," selgitas Tartu Ülikooli neuroloog Ülla Linnamägi.Linnamägi lisas, et Eestis on suureks probleemiks ka haiguse vähene diagnoositus. Kui raviarvete alusel diagnoositakse aastas umbes 3000 haigusjuhtumit, siis tegelikult on neid 10 000 kuni 13 000. Seega tehakse kindlaks umbes veerand haigustest. Neuroloogi arvates on vähese diagnoosimise põhjuseks see, et inimesed peavad esimesi sümptomeid, näiteks mäluhäireid, vanaduseks mitte haiguseks. Seejärel tulevad edasi kõne- ja tegutsemishäired. Dementsust pannakse tähele alles siis, kui eakad hakkavad tegema suuremaid vigu näiteks rahaasjades, nendib Linnamägi.Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses igapäevaselt dementsete inimestega kokku puutuv Angelika Armolik rääkis, et ilma diagnoosita on raske saada ka õiget abi.Dementsuse raviks ei ole küll imeravimit, kuid haigusele saab tema sõnul leevendust õige hoolitsuse näol."Me peaksime keskenduma rohkem kodustele teenustele, kindlasti dementsusega eakate lähedastele, et pakkuda neile abi ja toetust," rääkis Armolik.Tema sõnul piiravad vanurite aitamist praegu ka seadused, näiteks perekonnaseaduse eeldus, et kodused peavad ise dementse eaka eest hoolitsema.Kolmapäeval Londonis toimunud konverentsil lubas Suurbritannia peaminister David Cameron 2025. aastaks pea kahekordistada riigis dementsuse raviks ja uuringuteks eraldatavaid summasid. Ülla Linnamägi ütleb, et ka Eestis tuleks enam mõelda sellele, kuidas olukorda parandada. "Kui valitsused ja heategevusorganisatsioonid taipaksid, kui odav on hooldajate väljaõpetamine võrreldes farmakoloogilise raviga, siis oleksime nende perekondade aitamiseks valmis," ütles neuroloog.
