Ajaloo esimene kuusk toodi tuppa Saaremaal
Kui erinevalt vanasti talurahvas ja mõisaprouad-mõisahärrad pühi pidasid, seda saab näha Kuressaare lossi jõuluetenduses, vahendas "Aktuaalne kaamera".Eesti talurahvas tõi jõuludeks alati põhud tuppa. Lisaks lustimisele oli sellel ka sügavam tähendus, nimelt mindi jõulude ajal ise põhku magama, et surnute hinged saaksid jõulude ajal oma koju ja oma kambrisse tagasi tulla.Lavastaja Franka Vakkum selgitas, et ta soovis enne kojuminekut inimestele kaasa anda mõtte, et natuke seda kommertslikkust jõuludest maha tõmmata. "Omal ajal oli jõuluaeg see aja mahavõtmise ja perega koosolemise aeg ja et me oskaksime seda rohkem hinnata," lisas ta.Oluliselt teise tasemega peeti jõule aga mõisates. Seal oli põhkude asemel toas juba kuusk. Ajalooraamatutest on etenduse tegijad leidnud, et 210 aastat tagasi toodi esimest korda Eestis kuusk tuppa just Saaremaal - Kärla pastori poolt. Mõisarahvas oli jõulude ajal ka oma alamate suhtes reeglina armulisem."Ta kutsus kohe neid külla, kes olid mõisa teenistujad, toatüdrukud, abimehed. Aga külarahvas vaevalt julges mõisasse minna, sest ikkagi teatud distantsi pidamine oli. Saime targemaks selle võrra, mis meil oli juba ununenud - vana aja traditsioonid. Kõik need kombed tuletati uuesti meelde," rääkis mõisahärra osatäitja Enno Raun.Traditsiooniks ja populaarseteks muutuvate Saaremaa muuseumi jõuluetendusega tahetakse järgnevatel aastatel jõulukombestiku tutvustamisega välja jõuda kuni ded morozi ja snegurotškani.
