Veerand tervishoiutöötajatest kannab kätel kõhulahtisust tekitavaid baktereid
Šveitsi teadlased avastasid, et pärast nakatunud patsientide rutiinset hooldamist olid pea iga neljanda tervishoiutöötaja käed Clostridium difficile spooridega saastunud, vahendas ERR-i teadusportaal. Tulemused avaldati ajakirjas Infection Control and Hospital Epidemiology, andes tervishoiutöötajatele selge soovituse puhastada oma käsi alkoholil põhinevate vahenditega ning kasutada puhkepauside ajal seepi ja vett.Paljud tervishoiutöötajad võivad anda C. difficile baktereid edasi järgmistele patsientidele ka pärast tavapärast alkoholil põhinevate käepuhastusvahendite kasutamist. Seega on rutiinne kätepesu seebi ja veega nakatunud patsiendiga kokkupuutel väga oluline.C. difficile spoorid on väga resistentsed ja peavad vastu ka desinfektsioonile. Seepärast ei pruugi selliste bakterite levikut peatada ka kinnaste kasutamine ning käte korralik hügieen on väga tähtis.Ameerika Ühendriikide haiguste kontrolli ja ennetuse keskuse hinnangul on C. difficile tasemed kõrged, seostudes igal aastal 14 000 ameeriklase surmaga. Kõige suuremas nakatumisohus on seejuures need patsiendid, kes saavad antibiootikume ja meditsiinilist ravi, eriti just vanemaealised inimesed.Uuringu läbiviimiseks võrdlesid teadlased C. difficile bakteriga nakatunud patsientide eest hoolt kandvate tervishoiutöötajate käte saastatust nende kolleegidega, kes tegelesid vastava bakteriga mitte nakatunud patsientidega. Proove võeti pärast käte hõõrumist alkoholi sisaldavate puhastusvahenditega. Selgus, et bakterispoorid elutsesid 24% nakatunud patsientidega kokku puutunud tervishoiutöötajate kätel.Käte saastatus esines sagedamini õe abidel (42%) kui teistel töötajatel: baktereid leidus arstide kätel 23% ning õdedel 19%.
