Tallinna loomade hoiupaiga juht kavatseb laimu pärast kohtusse minna
Eelmise aasta novembris rääkis "Pealtnägija" saatelõik sellest, kuidas Tallinna loomade hoiupaika sattunud kassidest ligi kaks kolmandikku surevad või tapetakse. Eile avaldati ajakirjanduses lugu sellest, et lisaks ebasobivatele tingimustele, käib hoiupaigas kiibistatud loomadega kaubitsemine - näiteks tõukoerte puhul, keda varjatakse omanike eest, et need hiljem maha müüa, vahendas "Aktuaalne kaamera".Hoiupaiga juhataja Larissa Kozõreva sõnul ei vasta ükski süüdistus tõele. "Kõik meie juurde toodud kiibistatud koerad tagastatakse. Meil on kogu varjupaik täis koeri, kellele peremees järele ei tule. Vanale omanikule ei pruugi me enam looma tagastada, kui ta on siin olnud üle kehtestatud kahe nädal," rääkis Kozõreva.Samuti ei tagasta Kozõreva väidetavalt loomi neile, kes ei suuda enda omandiõigust tõestada. Süüdistajatele lubas väljavihastatud hoiupaiga juhataja vastata kohtuhagiga, seda mitme isiku ning ühe organisatsiooni vastu. "Jah, kavatsen minna kohtusse. Kõigi vastu, kes levitasid minu kohta laimu," kinnitas Kozõreva.Avalikku kinnitust pole hoiupaiga kahtlane tegevus siiani saanud. Tallinna keskkonnaameti heakorra ja investeeringute osakonna juhataja Mart Mäekeri sõnul kontrollib linn näiteks seda, et kinnipüütud loomi hoitaks varjupaigas vähemalt 14 päeva. Nii kaua kestab ka loomadele määratud rahastus. "Täna on see teenuseosutaja monopoolses seisundis, kuna ta omab sellist hoonete kompleksi, mis on ainuke, kus saab seda teenust osutada. Praegu me otsime koostöös MTÜdega mingeid alternatiivseid variante," rääkis Mäeker."Me leiame, et täna on kõige suurem probleem see, et loomade hoiupaiga juhataja ei suuda avalikkusega piisavalt hästi suhelda," lisas ta. Probleemi loomade omanikele tagastamisega pole Mäekeri sõnul täheldatud. Samuti ei ole tõenäoliselt uuritud seda, kas keegi on tõukoeri ebaseaduslikult üle piiri viinud. Loomaga piiriületamisel peab dokumentides olema õige omaniku nimi, mis takistaks võõra lemmiku teisi riiki viimist. Juhul, kui siiski jõutakse teise omaniku nimele kiibistatud loom piirini viia, siis võib hea õnne korral sellega sihtpaika jõuda. Kõige lihtsam on see Euroopa Liidu liikmesriikidesse reisimisel. "Kui me räägime ühest liikmesriigist teise liikumisel, siis näiteks Soomest Eestisse või vastupidi lauskontrolli ei toimu. Loomulikult lemmikloomad tollile deklareerimisele ei kuulu. Lihtsalt pisteliselt, kui toll on kohal, siis ta kontrollib pisteliselt kiibi ja dokumentide olemasolu," selgitas MTA tollikorralduse osakonna tollipoliitika rakendamise talituse peaspetsialist Elika Brosman.Siiani pole politseile viimaste aastate jooksul hoiupaiga aadressile väljakutseid tehtud. Kui inimene leiab, et keegi on tema looma varastanud või hoiab teda õigusvastaselt kinni, siis on tal võimalus pöörduda politseisse.
