Soe talv teeb taliviljadele head
Maaülikooli lektor ja taimekasvatuse konsultant Indrek Keres kinnitas ERRi raadiouudistele, et tänavune soe ja lumeta talv on taliviljadele hästi mõjunud."Praegune talv on nagu Lääne-Euroopaski, talvekahjustused seal maal praktiliselt puuduvad," märkis ta.Kerese sõnul külmalaine vilja ei kahjusta, aga raps on siiski ohus. "Lubatakse kuni 10-12kraadiseid külmasid. Kui lund ei tule, siis taliraps võib saada kahjustada. Just lõuna pool on näha, et üksikutel põldudel on juba taliraps pikkusesse hakanud kasvama. Need põllud on just eriti riskialtid," selgitas Keres.Talveunega harjunud loomad tunnevad ilma külmenemisest rõõmu, aga ka kõik teised saavad hakkama, kinnitas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi."Nendele liikidele, kes on harjunud talveuinakus olema - siil, mäger, kährik või pruunkaru - on see asi ebatavaline ja probleemne. Tõenäoliselt karu emasloomad siiski on endale valmistanud pesa või talvitumispaiga ja valmistuvad seal kohe-kohe poegima. Sama on hüljestega. Näiteks hallhülged ja viigerhülged on traditsioonilised jää peal poegijad, nende jaoks on pregune talv üle mitme aasta ebatavaline," rääkis Talvi.Tema sõnul tuleb loomadel ka see osa aastaringist läbi teha ning poegimata kindlasti ei jää.Nii-öelda traditsioonilised rändlinnud on Eestist läinud, aga hulgaliselt on siin lähirändureid ja hulgulinde, kes karmimate talvedega lahkuvad.See, et nüüd pärast pikka sooja külmaks läheb, loomi ja linde ei häiri. "Loomad on oma talverasva ikkagi varunud. Talvede suhteline ebastabiilsus ja ettearvamatus on ju meie loodusvööndis täiesti tavaline asi," tõdes Talvi.
