Üle 10 000 lapse elab töötute peredes
Seejuures viimase, 2011. aasta rahvaloenduse kohaselt Eestis 11 000 last leibkondades, kus kõik täiskasvanud on töötud.Heaolu all mõtlesid kogumiku koostajad lapse kasvukeskkonda ja elutingimusi, vaba aja veetmise võimalusi, hariduse ja tervisega seotud küsimusi, turvatunnet jms.Rahvusvahelise leibkondliku suhtelise ilmajäetuse meetodi alusel tehtud statistika kohaselt elas 2011. aastal sügavas leibkondlikus materiaalses ilmajäetuses 22 200 last ehk üheksa protsenti alla 18-aastastest, teismelistest (vanuses 11-17) aga 11 protsenti.Sügavas materiaalses ilmajäetuses on pered, kes ei saa lubada endale vähemalt nelja järgmisest üheksast komponendist: üüri- ja kommunaalkulude õigeaegne tasumine; kodu piisavalt soojana hoidmine; ettenägematud kulutused; üle päeva liha, kala või nendega samaväärsete valkude söömine; nädalane puhkus kodust eemal kogu perele; auto; pesumasin; televiisor; telefon.Absoluutses vaesuses, mis väljendab tervist ja toimetulekut ohustavat rahalist puudust, elas 2011. aastal 23 000 last ehk 9,5 protsenti alla 18-aastastest.Seejuures on majanduskriis mõjutanud lastega perede elustandardit: perede jõukus ei ole alates 2007. aastast olulisel määral kasvanud.Viiendik lapsevanematest on sageli stressis ja iga kümnes vanem on masenduses. Samas tunnistavad lapsevanemad, et nad ei tea, kuhu abi saamiseks pöörduda ning kolmandik ei julgeks abi ka paluda.Lisaks stressi ja pingetega toimetuleku kõrval vajaksid nad enda sõnul nõu ka lapse arengu, konfliktide lahendamise, lapse tervise, arendamise jt lapsega seotud küsimuste puhul.Statistikaamet koostas laste heaolu puudutava statistika kogumiku esimest korda, kuid õiguskantsler Indrek Teder loodab, et sellist infot hakatakse avaldama regulaarselt."Lapsi puudutavaid andmeid vajavad oma töös paljud - näiteks psühholoogid, noorsootöötajad, õpetajad, arstid, seaduseloojad - ning seejuures on oluline, et infot avaldataks regulaarselt ja et see oleks kõigile kättesaadav. Kahjuks aga ei avaldata laste kohta käivaid andmeid täna ühtsetel alustel, mistõttu on keeruline laste tegelikku olukorda hinnata," ütles Teder.
