Ärkamisaeg võttis alkogeenidelt piduri
Tartu ülikooli psühhofüsioloogia professori Jaanus Harro eestvedamisel töötanud teadusrühma teadusartikli kõige rabavam tulemus on fakt, et ühes uuritud vanusegrupis said kindla geenivariandiga tüdrukud esimese joomiskogemuse kolm aastat varem kui sama geenivariandiga, ent vanemad tüdrukud, kirjutab Postimees. Ajakirjas Psychopharmacology ilmuvas artiklis võrdlesid uurijad 1982/1983 ja 1988/1989 sündinud noorte käitumist ja geene ning ilmnes alkoholitarbimise osas mitu ootuspärast tulemust: et poisid alustavad joomisega varem kui tüdrukud ja et alkoholi esimese proovimise iga on alanemas, nagu paljudes Euroopa riikides.Samas selgus ka, et nn riskigenotüübiga nooremad tüdrukud olid oma eakaaslaste seas esimesed, kes alkoholi maitse suhu said, isegi enne poisse, samal ajal kui vaid kuus aastat vanemad sama genotüübiga tüdrukud olid eakaaslaste seas viimased alkoholi mekkijad."Minu teada on see esimene kord, kui psühhiaatrias ja käitumisteadustes on näidatud ajutalitlust mõjustava geenivariandi efekti sõltuvust sünnikohordist," tõdes Harro.Uuring vaatles serotoniini­transporteri geeni, mis on Harro sõnul käitumisteadustes kõige enam uuritud geen ning selle geeni ühe piirkonna üht, nn lühikest varianti on seostatud erinevate ärevushäirete suurema riskiga ning üldiselt suurema mandelkehana tuntud ajuosa tundlikkusega.
