Maris Jõks: rutiinne keelesäuts
Viimase näite taga on suurem tendents: ei teata või ei tajuta, et rahvusvahelised võõrsõnad ei pruugi tähendada igas keeles täpselt sama. Sellepärast juhtub ka, et mõne juba ammu eesti keeles kasutusel oleva võõrsõna tähendus muutub, laieneb – eelkõige inglise keele mõjul. Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Tiina Leemets on nimetanud seda nähtust võõrmõjudeks võõrsõnavaras.Toon ühe näite tähendusvarjundi muutumise kohta. Varem anti soovitusi, kuidas vältida rutiini, kuidas rutiinist välja tulla. Rutiinne töö ei kõlanud ihaldusväärsena – see sobib ainult neile, kel on hea rutiinitaluvus. Nüüd räägitakse, kuidas kujundada enda ja oma pere rutiine, ja nenditakse isegi, et rutiinid olid ebapiisavad.Nii et sõnal rutiin ei ole enam vähimatki negatiivset varjundit. Teiseks, seda kasutatakse mitmuses: rutiinid.Samasugune tähendusnihe on toimunud ka määrsõnaga rutiinselt. Pealkiri kollasest ajakirjandusest: Suur osa naistest nuhib rutiinselt oma abikaasa järele. Mõeldud ei ole, et naised on sellest üksluisest tegevusest tüdinud ja tülpinud, vaid et nad teevad seda pidevalt. Ühe veebiportaali terviserubriigis räägitakse, kui kasulik on loputada nina soolveega, ainult et seda ei maksa teha liiga tihti. Hoiatus kõlab järgmiselt: Ärge tehke seda rutiinselt! Niisiis, kasutage fantaasiat ja muutke see tüütu toiming põnevaks seikluseks!Tegemist on Vikerraadio "Keelesäutsuga". Kõiki "Keelesäutse" saab kuulata siit. 
