Kümne aastaga on Eestis kuritegevus vähenenud ligi 16 000 kuriteo võrra
Eestis registreeriti eelmisel aastal kokku 39 631 kuritegu, kuid 2003. aastal 57 417 kuritegu. Mullu vähenes kuritegevus kolm protsenti võrreldes 2012. aastaga, mil registreeriti 40 816 kuritegu. Jätkuvalt on kuritegude arv 10 000 elaniku kohta suurim Tallinnas ja Ida-Virumaal. Ka kuritegevuse struktuur pole võrreldes varasemaga oluliselt muutunud, sest enim ehk 54 protsenti registreeriti varavastaseid kuritegusid, järgnesid isikuvastased kuriteod 18 protsendiga ja liikluskuriteod üheksa protsendiga. Mullu vähenes veidi varavastaste kuritegude hulk, kuid juurde tuli isikuvastaseid kuritegusid. Justiitsministeeriumi kinnitusel on tapmiste ja mõrvade arv Eestis taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel, kuigi eelmise aasta lõplikke andmeid veel ei ole. Näiteks 2003. aastal registreeriti Eestis 147 tapmist ja 41 mõrva ning selliste raskete isikuvastaste kuritegude hulk on aastate lõikes pidevas languses. 2012. aastal registreeriti tapmisi 59 ja mõrvu 21, mullu aga justiitsministeeriumi esialgse arvestuse kohaselt 50 tapmist ja 12 mõrva. Registreeritud kuritegude üldarv kasvas viies maakonnas ning langes kaheksas maakonnas. Maakondade võrdluses langes kuritegevus kõige rohkem Saaremaal (28%), Järvamaal (24%) ning Lääne-Virumaal (11%). Võrreldes 2012. aastaga registreeriti rohkem kuritegusid aga Läänemaal (38%), Põlvamaal (19%) ja Hiiumaal (8%), vastavalt 182, 142 ja 8 kuritegu rohkem kui 2012. aastal.
