Etioopia-ekspeditsioon andis Eesti teadlastele infot sookure talvitumisest
Ekspeditsiooni teaduslik eesmärk oli just sookure rände, sh talvitamise strateegiate uurimine – selleks andis erakordse ja ainulaadse võimaluse satelliit-kure Ahja 4 esmakordne jõudmine Addis Ababa talvitamisalale. Aastaid ekspeditsioonist mõelnud Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Aivar Leito rääkis, et Addis Ababa talvitamisala on sookure kõige lõunapoolsem talvitamisala üldse ning erineb enamusest teistest aladest väga oluliselt nii erakordse kauguse (6000 km) kui ka talvitamistingimuste poolest. Leito sõnul talvitab valdav osa sookurgedest Lääne-Euroopa parasvöötme kuni subtroopika vööndis ning Vahemere regiooni subtroopika vööndis Marokos, Alžeerias, Tuneesias, Türgis ja Iisraelis. Keskmine sookurgede talvitamiskohtade kaugus pesitsusalast on vaid 2000-3000 km, mis on seega kaks korda vähem kui Addis Abeba talvitamisalal Etioopias. Kurele nimega Ahja 4 paigaldatud päikesepatareiga satelliitsaatja on alates möödunud aasta 20. novembrist andnud teadlastele juba üle 250 täpse asukoha, kus kurg koos perega on viibinud – nendest enam kui kahtesadat kohta kirjeldasid Etioopias viibinud teadlased detailselt. Ekspeditsioonil käinud maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi maastikukorralduse ja loodushoiu osakonna juhataja professor Kalev Sepp ütles, et lisaks kurepaikade kirjeldustele tegi meeskond ohtralt intervjuusid kohalike elanikega, uurides neilt, millal kured piirkonda saabuvad, millal lahkuvad ning sedagi, kas kured põhjustavad kahjustusi, mida nad söövad, kus ja kui palju nad ööbivad jne. Ahja 4 elab professor Sepa sõnul väga soodsates tingimustes Addis Abebast paarkümmend kilomeetrit põhjapool – ööbib ta kiltmaal ning toitub mägede vahelises orus. „Ööbimispaigad paiknevad ligi 2550 meetrit üle merepinna ja tema toitumispaigad jäävad vahemikku 2550-2800 meetrit. Ahja 4 praeguses ööbimispaigas peatub umbes 2000 sookurge, lisaks arvukalt teisi linde, näiteks väikeflamingo, mustsaba-vigle, tutkas, heletilder, valge-toonekurg ja neegushani.“ Sepp rääkis, et hommikuti toitub Ahja 4 valdavalt koristatud madala kõrrega odra- ja kaerapõldudel või värskelt küntud põldudel. Lõunaks liiguvad linnud ööbimiskohale lähemale niidetud heinamaale, kus käib intensiivne karjatamine. „Viljakoristus käib selles piirkonnas oktoobrist veebruarini, nii et toidulaud on rikkalik.“ Kalev Sepa hinnangul läheb kurel Ahja 4 hästi: „Kurepere hoiab selgelt kokku, aga poeg tegutseb vahepeal ka vabalt omaette, sammudes sageli kurerivi ees.“
