Mullu püüti kindlustusseltsidelt välja petta üle 2 miljoni euro
Võrreldes 2012. aastaga kindlustuskelmuste rahaline maht oluliselt ei muutunud, kuid kelmusi tuvastati rohkem, teatas Eesti kindlustusseltside liit. Eelmisel aastal tuvastasid Eestis tegutsevad kindlustusandjad kokku 306 kindlustuskelmust, aastatel 2011 ja 2012 oli sama arv vastavalt 327 ja 249. Mullu jätkus 2012. aastal alanud trend, kus kelmusejuhtumites püüti välja petta korraga väga suuri kindlustushüvitisi - tuvastati neli üle 100 000 euro suurust kindlustuskelmust, mille puhul kokku üritati välja petta 0,95 miljonit eurot. 2011. ja 2010. aastal nii suuri pettusi ei avastatud. Kui 2012. aastal langes lavastatud või tahtlike kindlustusjuhtumite arv, siis 2013. aastal tõusis nende arv taas varasemale tasemele, ulatudes 119. „Kui muude kelmuse liikide puhul püütakse tegelikult toimunud õnnetusjuhtumit valeandmeid esitades kindlustusjuhtumina esitleda või kindlustusjuhtumis tekkinud kahju pahatahtlikult suurendada, siis lavastatud või tahtlikult esile kutsutud kindlustusjuhtumites on kogu juhtum välja mõeldud. Sarnase etenduse korraldamine eeldab üldjuhul mitme inimese osalemist, algkapitali ja teadlikku kuritegeliku käitumist. Juhtumite sagenemise ja summade kasvamine viitab, et karistada saamise risk kelme piisavalt ei heiduta,“ ütles Eesti kindlustusseltside liidu kahjuennetuse juht Erik Ernits. Mullu otsustas riigikohus, et kindlustuskelmuse saab toime panna ka isik, kes ise ei ole kindlustuslepingut sõlminud, kuid kes osaleb hüvitise saamisel valeandmete esitamises. Selle tõlgenduse kohaselt võib kindlustuskelmuse toimepanijaks osutuda ka näiteks perearst, kes väljastab patsiendile hüvitise saamiseks teadlikult valetõendi.
