Riigieelarvesse laekus mullu plaanitust veidi enam
Juriidilise isiku tulumaksu laekus mullu 326,6 miljonit eurot ehk 139,6 protsenti eelarves plaanitust. Tulumaksu hea laekumise tagas erasektori dividendimaksete 46-protsendiline aastane kasv. Eelarves oodatust vähem - 92 protsenti - laekus kütuseaktsiisi, mis tulenes deklareeritud bensiini koguste langusest. Rahandusministeerium peab dividendimaksete kasvu põhjuseks ettevõtjate kindlustunde suurenemist ja aastatega kogunenud jaotamata kasumit. Osaliselt võis ministeeriumi sõnul põhjuseks olla ka ettevõtete investeerimisvajaduse vähenemine. Võrreldes 2012. aastaga laekus riigieelarvesse juriidilise isiku tulumaksu 29,4 protsenti, füüsilise isiku tulumaksu 15,3 protsenti, sotsiaalmaksu 7,2 protsenti ja käibemaksu 3,8 protsenti enam. Eelarve suurimad tuluallikad laekusid plaanitud tempos - sotsiaalmaksu laekus 2,07 miljardit eurot ja käibemaksu 1,55 miljardit eurot. Kulud pensionile ja ravikindlustusele kasvasid 6 protsenti Kulusid tehti eelarvest mullu 7,74 miljardit eurot ehk 99,4 protsenti kavandatust. Eelmise aastaga võrreldes kasvasid kulud 3,3 protsenti. Suuremate kuludena maksti aastaga peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,83 miljardit eurot ehk 5,9 protsenti rohkem kui aasta varem. Toetuste mahtu kasvatas eelkõige pensionikulude ja ravikindlustuskulude suurenemine. Eelmise aasta eelarves oli koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 7,48 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 7,78 miljardit eurot. Maksutulu koos edasiantavate maksudega laekus 6,14 miljardit eurot ja mittemaksulist tulu 1,45 miljardit eurot. Investeeringuteks suunati eelmisel aastal 691 miljonit eurot ehk 96 protsenti aastaks plaanitust ja 17 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Investeeringute maht jäi 2013. aastal eelnenud aastale alla eelkõige väiksemale kasutada olnud saastekvoodi müügitulule, aga ka perioodi lõppemisega seotud kahanenud välistoetustele. Valitsussektori eelarvepositsioon oli novembri lõpu seisuga puudujäägis 90 miljoni euroga. See moodustas 0,5 protsenti SKPst ja oli kooskõlas rahandusministeeriumi 2014. aasta riigieelarve menetlemisel tehtud otsuste alusel korrigeeritud suvise majandusprognoosiga, mille järgi peaks valitsussektori 2013. aasta eelarvepuudujäägiks kujunema 120 miljonit eurot ehk 0,6 protsenti SKPst.
