Ligi: pensionär on miinimumpalga saaja ees eelisseisundis
Eesti pensionäride ühenduste liit (EPÜL) esitas eelmise aasta lõpus rahandusministrile ettepanekud, kuidas sotsiaalset ebavõrdsust vähendada ja eakate eluolu parandada. Liit pakkus välja, et taastuvenergia tasu võiks vähendada poole võrra ning elektriaktsiis vabastada käibemaksust. Teine ettepanek oli tõsta tulumaksuvaba miinimum pensionäridele kuni 400 euroni kuus. Lisaks suurendada hambaravi hüvitist ja pidada ettepanekut, et perearst võib keelduda patsiendi suunamisest eriarsti juurde, patsiendi õiguste rikkumiseks. Rahandusminister vastas, et inimeste sotsiaalse ja majandusliku toimetuleku tagamine on riiklik prioriteet, mida näitab sotsiaalkulude suur osakaal riigieelarvest – 2014. aastal on see 2,67 miljardit eurot, kolmandik kogu eelarvest. Riik maksab erinevaid sotsiaaltoetusi ühe elaniku kohta 1 768 eurot. Lisaks tõusis 2014. aastal toimetulekupiir seniselt 76,7 eurolt 90 euroni kuus, mis vähendab absoluutses vaesuse elavate perede hulka. Tänavu on riigieelarvest kaetav pensionikindlustuse puudujääk 362,7 miljonit eurot ning riik katab sotsiaalmaksust pensionide tagamiseks puudu jääva osa oma muude tuluallikate arvelt. 2014. aasta keskmine pension on 354 eurot. Kõikide teiste tululiikide puhul jäi maksuvaba tulu endisele tasemele 144 eurot kuus. Näiteks miinimumpalga (sel aastal 355 eurot) puhul saab pärast tulumaksu maha arvamist vähem raha kätte kui on keskmine pension. "Seega on pensionärid võrreldes teiste maksumaksjatega eelisseisundis. Tulumaksuvabastuse piiri seadmisel 354 euroni arvestasime, et enamus pensionäre saab pensioni maksuvabalt kätte. Pöördumises puudub põhjendus, miks peaks pensioni tulumaksuvabastust tõstma just 400 euroni," seisis rahandusministri vastuskirjas. Taastuvenergia tasu osas märkis minister, et tasu vähendamise ettepanekut sisaldav elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu on riigikogus juba menetluses. Hambaravihüvitise ja patsiendi õiguste teemad kuuluvad aga haigekassa ja sotsiaalministeeriumi pädevusse.
