Enamikust Eesti paikadest jõuab haiglasse poole tunniga
Siiski, kõikjal Eestis 30 minutiga haiglasse ei jõua. Välja jäävad peamiselt maakonnakeskustest kaugemad alad, kus teedevõrk ja asustus on hõredam, kirjutab statistikablogi. Suur osa neist on soostunud alad, näiteks Emajõe Suursoo, Alutaguse, Soomaa ja Kõrvemaa piirkond. Samas jäävad välja ka tihedama asustusega alad nagu näiteks Harjumaal Kehra ja Kuusalu ümbruses, Tartu maakonnas Rõngu vallas ja Lääne-Virumaal Jäneda piirkonnas. Piirkondades, mis jäävad haiglatest pooletunnise autosõidu kaugusele, elab suhteliselt rohkem nooremaid ning 30 minuti alast väljapool suhteliselt rohkem vanemaealisi elanikke. Arvestades nooremate koondumist linnadesse ja nende lähedusse on see igati ootuspärane. Haiglavõrgu planeerimisel on Eestis lähtutud põhimõttest, et haiglad asuksid ühetunnise autosõiduteekonna või kuni 70 km kaugusel elanikest. Haiglate ühetunnise autosõiduteekonna teeninduspiirkonnad katavad peaaegu kogu Eesti, kusjuures ulatuslikud alad jäävad mitme haigla teeninduspiirkonda. Selle teeninduspiirkonna sees elab 99 protsenti rahvastikust. Samas on ühe tunniga haiglasse jõudmine küsitav väikesaarte elanike jaoks. Ka erinevate haiglate teeninduspiirkonda kuuluva rahvastiku vanusjaotus on erinev, sarnanedes piirkonna rahvastiku vanusjaotusele. Näiteks Narva Haigla teeninduspiirkonda jääb suhteliselt rohkem 50–64-aastaseid ja 70–74-aastaseid, seevastu Tartu Ülikooli Kliinikumi teeninduspiirkonnas on rohkem nooremaid, 15–34-aastaseid.
