Eestis levivad kergesti nakkavad kõhuviirused
Ülikooli Pereastikeskuse perearst Marje Oona rääkis, et talveperioodile omaselt on sagenenud viirusliku kõhulahtisuse juhtumid, millega pöördutakse lastekliinikusse või perearsti poole. Samas põevad inimesed praegu viiruse läbi kiiresti ning kõik haiged ei pruugi pöörduda perearsti poole. Oona selgitas, et lastel esineb rohkem rotaviirust, täiskasvanutel noroviirust, ehkki sümptomite järgi on haigused sarnased. Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits rääkis, et praegu leviva nn kõhugripi sümptomid meenutavad noroviiruse omi. Noroviiruse puhul on teada, et see levib suu kaudu ning sageli just talviti, sest siis tarbivad inimesed rohkem külmutatud juurvilju ja marju. Nakatunud marjad Merits rääkis, et viirus vallandub kohtadest, kus kastetakse juurvilja ja ka näiteks maasikaistandusi veega, mis pärineb kanalisatsioonist ega pole piisavalt puhastatud. Ehkki enamasti on nakatunud külmutatud importviljad, võib Meritsa sõnul haiguse saada ka kodumaistest aiasaadustest, kuna alati pole teada, millega taime on väetatud või kastetud. Sageli seotakse kõhuviiruse levikut mandariinidega. Vili ei pruugi olla nakatunud, kuid viirust kannavad edasi tarnijad või poekülastajad, kes mandariine puutuvad. Seetõttu tuleks mandariine ja teisi puuvilju enne söömist hoolikalt pesta. Kui nakatunud toode satub mõnda suurkööki nagu koolisöökla, sõjaväeosa või kruiisilaeva oma, levib haigus plahvatuslikult. Viirust on raske ihult ja kätelt maha pesta ning kui nakatunud inimene puutub mistahes toiduainet, kannab see viirust edasi. Kodus on noroviiruse peatamine peaaegu võimatu: kui üks haigestub haigestuvad nädala jooksul ka pereliikmed."Pese kõike, vala elamine Domestosega üle, väldi kontakte pereliikmetega - miski ei aita, paremal juhul haigestuvad nad paar päeva hiljem," ütles Merits. Marje Oona lisas, et haiguse läbi põdenud inimesed võivad teisi nakatada veel mitu nädalat hiljemgi. Levib puhkusereisidel Jaanuari lõpus haigestusid noroviirusesse sajad Kariibimere saartel kruiisilaevadel reisinud inimesed. Samasuguseid haiguspuhanguid on esinenud ka USA idaranniku suurlinnades. Kuna inimesed reisivad palju, kaugetesse kohtadesse ja nii on võimalik nakkust üle maailma kiiresti edasi kanda. Kuna praegu kasutatakse võimalust veeta talvepuhkus soojal maal, soovitab Marje Oona nii enne reisi kui selle ajal tarbida probiootikume, puhkusel olles pesta sageli käsi, süüa kuumutatud toitu ning vältida kohalikku kraanivett. Sealjuures tasub hoiduda ka jääkuubikutes, mis võivad olla valmistatud nakatunud veest. Andres Merits ei usu, et USAs ja Eestis leviks sama viirustüvi, pigem on tegemist mitmete viiruste samaaegse puhanguga. Epideemiaks või pandeemiaks Merits haiguse levikut ei pea, küll aga märkis ta, et tegu on viiruste erakordselt laia levikuga.   Fakte noroviiruse kohta:*Kõhuviirust aitab vältida sage kätepesu.*Haigestunud inimese okse või väljaheitega kokku puutudes tuleb pesta hoolikalt käsi ning vahetada riided. *Ulatuslike haiguspuhangute ajal tasub eelistada kuumutatud toite.*Massilisi haigestumisi aitab ära vältida puuviljade pesemine ja külmutatud marjade ja juurviljade keetmine. *Kõhuviiruse vastu tekkib lühiajaline immuunsus, mis kaob kahe aasta jooksul. *Noroviiruse vastu ei ole vaktsiini ega ravimeid, kuna seda on raske uurida.*2014. aasta juulist on võimalik vaktsineerida väikelapsi rotaviiruse vastu.
