Uuring: enamus ettevõtetest kontrollib klientide maksuvõlgnevusi
Krediidiinfo eile avaldatud uuringust selgub, et ettevõtted kontrollivad üha enam klientide maksevõimekust. Enam kui 80% ettevõtetest teeb taustauuringu kliendi kohta. Aasta varem oli sama näitaja 73%. Ligi 82% ettevõtetest uute klientide maksuvõlgnevusi. Suur osa Eesti ettevõtetest (87%) on üldiselt oma klientide maksekäitumisega rahul. Eesti keskmine maksetähtaeg on pikenenud 15 päevale, paaril varasemal aastal on see olnud 12 ja 14 päeva ümber. Eesti keskmine maksehilinemine on vaid seitse päeva. Arve maksmisega hilinemise korral kasutatakse peamise meeldetuletuskanalina e-posti (87%) ja helistamist (80%). Otsuse teevad finantsjuhid Uuringust selgus ka, et juhid usaldavad krediidiotsuseid üha enam vastavatele spetsialistidele - finantsjuhtidele ja raamatupidajatele. Juhtimisnõustaja ja IMG Konsultant AS-i juhatuse esimees Ardo Ojasalu sõnul on mainitud tendents osa laiemast muutusest. “Ärijuhtimise struktuur kujuneb Eestis välja ja juhid saavad aru, et kõik tehnilist laadi ülesanded on võimalik delegeerida alluvatele,” rääkis Ojasalu. “Juhi ülesanne on eelkõige algatada uuendusi, vastutada protsesside eest, mis on kriitilised, suhelda klientidega käibe suurendamiseks. Kui krediidipoliitika on vastu võetud, siis selle raames otsuste tegemine on rohkem alluvate kui juhi ülesanne,” tõdes konsultant. Ojasalu sõnul on ettevõttel oluline läbimõeldud krediidipoliitika välja töötada hetkest, kui juht enam ainuisikuliselt krediidiotsuseid ei tee ehk kui võetakse tööle müügimees, kliendihaldur või arvete laekumisi kontrolliv raamatupidaja. Teisalt võib otsuste järjepidevuse huvides reeglid kirja panna ka ühemehe-ettevõte. Krediidipoliitika värske uuringu põhjal võib täheldada muutusi võlgade menetlemises. Üheks selliseks on tõsiasi, et ettevõtted otsivad järjest rohkem abi õigusbüroodelt. Kui aasta tagasi kasutas neid 14%, siis nüüd 22% vastanud ettevõtetest. Samuti kasutatakse varasemast rohkem maksekäsu kiirmenetlust. Uuringust selgus, et kuigi ettevõtete krediidijuhtimise olukord püsib stabiilne, tegeletakse valdkonnaga teadlikumalt ja süsteemsemalt kui varem. Kirjalikud põhimõtted ja krediidipoliitika eeskirjad on olemas veerandis ettevõtetes ja kuigi väiksemates ettevõtetes tegeleb krediidiotsustega endiselt juht isiklikult, siis veidi suuremates firmades on hakatud otsustusõigust rohkem delegeerima – raamatupidajatele ja müügispetsialistidele. Tarkvara aitab kliente hallata Teise muutusena on krediidijuhtimises ja võlgade menetlemises kasvanud tarkvaralahenduste roll. Kaasaegne majandustarkvara toetab ühel või teisel moel ka krediidihalduse funktsioone ja automaatsete abivahendite kasutamine muudab tegevused läbimõeldumaks. Näiteks tunnistavad ettevõtjad varasemast süsteemsemat võlglaste teavitamist – automaatselt elektrooniliste kanalite kaudu. Kuna võlglased on reaalajas jälgitavad, on neile varasemast kergem krediit sulgeda.
