Pärnus saavad huvilised harjutada hädasignaalide laskmist
1. märtsil kell 12 Rannahotelli ja Side tänava pikenduse vahelisel rannaalal toimuv teabepäev aitab meelde tuletada ja harjutada väikelaeva varustuses oleva pürotehnika ohutut kasutamist ning utiliseerida aegunud signaalrakette, säratulesid ja suitsusignaale.  Pärast teooria meeldetuletamist praktiseeritakse juhendajate käe all erinevate vahendite kasutamist. Teabepäevale on oodatud kõik huvilised, kel vanust vähemalt 18 eluaastat, eelkõige kõik harrastusmeresõitjad ja kalurid. Samal ajal saavad inimesed anda ära oma vanad või kahjustatud signaalraketid, säratuled ja suitsusignaalid, mille kahjutuks tegemise eest hoolitseb päästeameti demineerimiskeskus. Neid vahendeid, mis on valmistatud 2007. aastal või hiljem, kuid kasutamise tähtaeg on möödunud, lastakse üheskoos ning samas on võimalik soetada erinevaid uusi pürotehnilisi vahendeid. Tavapäraselt on igasugused punast värvi raketid, lastuna veekogult või veekogu vahetust lähedusest, rahvusvaheline märguanne hädaolukorrast. Sel ajal, kui teabepäev toimub, tehakse selle toimumise ajal paari tunni jooksul erand ning piirivalvurite ja vabatahtlike poolt valitud ohutus kohas lastakse üheskoos rakette ning harjutatakse ka teiste pürotehniliste vahendite kasutamist. Teabepäeva eestvedaja Tõnis Leinarti sõnul lendab punane langevarjuga signaalrakett 300 meetri kõrgusele, nähtavuskaugus on kuni 40 kilomeetrit ja rakett põleb 40 sekundit. "Sellise raketi kasutamine muuks otstarbeks kui hädasignaaliks on vastavalt piirirežiimi eeskirjale keelatud territoriaal- ja sisemerega ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järvega külgnevates valdades keelatud,“ märkis Leinart. Leinarti sõnul peavad kõik, kes on punast raketti märganud, sellest teatama politsei- ja piirivalveameti lähimasse merevalvekeskusesse või hädaabinumbril 112. Vastu võetud info põhjal käivitab merevalvekeskus otsingu- ja päästeoperatsiooni ning see tähendab seda, et piirkonda, kus punast raketti nähti, saadetakse PPA veesõiduk, vajadusel helikopter ja politseipatrull võimaliku maismaaotsingu tarbeks. "Otsinguoperatsioonide käigus on selgunud, et 90 protsendil juhtumitest on olnud tegemist pahatahtliku punase raketi laskmisega: kas mere ääres pidutsedes (sagedasti jaanipäeval), realiseerimisaja ületanud rakettide prooviks või niisama lõbuks laskmise või muu sarnase mõtlematu tegevusega," nentis Leinart. Piirivalve merepäästetoimkonnad reageerivad igale juhtumile, mis on edastatud seoses punase raketi laskmisega. Iga juhtum, mis lõppeb leidmata raketilaskjaga, on ametnikele kui valehäire. "Kahjuks võib selle tõttu tekkida viivitus tegeliku hädasolijani jõudmisel, sest tähelepanu on koondatud valehäirele reageerimiseks," märkis Leinart. Eelmisel aastal tegeles piirivalve 43 juhtumiga, mil anti teada punase raketi kasutamisest, kuid enamus neist osutus valehäireteks ja keegi tegelikult abi ei vajanud. Ida prefektuuri tööpiirkonnast oli teateid punase raketi kasutamise kohta üks, Lääne prefektuuril kaheksa ja Põhja prefektuuril 34. Lõuna prefektuuri tööpiirkonnas selliseid teateid ei olnud.
