Rahvastikuteadlane soovitab Eestile eelpensionide süsteemi
Euroopa Sotsiaaluuringus küsiti, kas elanike arvates saab riik endale lubada olemasolevat pensionsionisüsteemi ka kümne aasta pärast. Teiste Euroopa riikidega võrdluses olid eestlased esirinnas – kolmandal kohal. 47 protsenti vastanutest arvas, et pensionisüsteem toimib, veel enam – lubada saab ka pensionide tõusu. Vaid 17 protsenti vastanutest arvas, et selline pensionisüsteem ei toimi kümnendi pärast. Euroopa Sotsiaaluuringu analüütik Ave Roots selgitas, et juba pensionil olevatelt inimestelt uuriti mis eas nad pensionile läksid ning millal oleksid tahtnud minna. Selgus, et soovide ja tegelikkuse vahel väga suurt erinevust ei olnud. Naised läksid pensionile keskmiselt 56aastaselt ja oleksid tahtnud minna 57selt. Mehed läksid keskmiselt 59selt ja oleksid tahtnud minna 60selt. „Soov minna pensionile või edasi töötada on Eestis hästi tugevalt setud majandustsükliga ehk siis sellega, mis võimalused on tööturul,“ selgitas Roots. Võrreldes teiste euroopa riikidega on Eestis ametlik pensioniiga suhteliselt madal, kuid tegelik pensionile minek toimub keskmiselt mõnevõrra hiljem. Eesti mehed töötavad teiste euroopa meestega võrreldes kõige kauem. Nii presidendi aastapäevakõnes kõlanud kui inimgeograafi Rein Ahase avaldatud arvamuses lähevad inimesed tulevikus pensionile üha hiljem ning töötavad kauem, kuna tööd ei nõua füüsilist jõudu. Rahvastikuteadlane Mare Ainsaar on välja toonud, et töötamise jätkamise üks peamisi põhjuseid Eestis on madalad pensionid. Sellest lähtuvalt on Ainsaar nentinud, et on ruumi pensioniea tõstmiseks, sest juba praegu töötavad paljud pensionärid kauem, kui nad peaksid. Töötamist pensionieas prognoosib selgelt ka hea tervis. „Kui pensioniiga tõsta, siis peaks sinna kõrvale kindlasti pakkuma praegusest tõhusamat ja varasemat eelpensionide süsteemi nende inimeste jaoks, kelle tervis pensionieani töötamist ei võimalda või kes mingil põhjusel ei suuda enam vanemas eas tööd,“ selgitas Roots jagades kolleegide mõtteid.  Vastasel juhul on väga suures vaesusriskis just need inimesed, kes on pensionieelses eas, kuid mingil põhjusel enam töötada ei saa. Praegusel juhul toimib mõningase üleminekuastmena töövõimetuspension, mis selleks aga otseselt mõeldud ei ole.
