Ministeerium: pensioniea automaatset tõstmist ei saa enne 2019. aastat otsustada
"Kui otsus teha väga varakult, võib majanduslik ja sotsiaalne olukord vahepeal muutuda ja varem kokkulepitud lahendus pole enam parim," ütles ministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ERR-i uudisteportaalile. Riigikontroll tõi oma auditis välja, et kuigi pensionisüsteemi võimalikku automaatset süsteemi on plaanis 2019. aastal analüüsida, võiks sellega alustada juba varem. Plaanitav süsteem võimaldaks pensionisüsteemi kohandada kokkulepitud statistiliste näitajate järgi: näiteks võib siduda pensionilemineku ea keskmise oodatava elueaga või panna pensioni suuruse sõltuma pensionäride arvust. Riigikontrolli hinnangul on mõistlik automaatsed kohandamismehhanismid ka Eestis kasutusele võtta, kuid sellesisulised analüüsid tuleks ameti arvates teha varem, juba 2016. aastal, et avada ühiskondlik diskussioon parima lahenduse leidmiseks ning anda aega uue süsteemiga kohanemiseks. Audit tõi muu hulgas esile, et II pensionisamba fondide vahel on vajaka konkurentsist ja et fonditasud on söönud tootluse nullilähedaseks. Ministeerium kinnitas, et pensionifondide tasusid analüüsitakse pidevalt ja mitmed muudatused on juba tehtud – tasudel on piirmäärad, mida pikendati 2018. aastani. Märtsis on plaanis tasude regulatsiooni veelgi täiendada ning suurendada aruandluse kaudu ka pensionifondide läbipaistvust. "Kindlasti tuleb tähele panna, et poleks takistusi pensionifondide investeeringute tegemisel ka Eesti majandusse, kuid pensionisüsteemi peaeesmärk on ikkagi piisava pensioni tagamine ning seepärast me kohustuslikku raha suunamist Eestisse ei plaani. Küll on kavas investeerimisreegleid investeerimisfondide seadusega lõdvendada ning teiste finantsturu regulatsioonidega olukorda parandada," lisas Siiri Tõniste.
