Analüütik: palgatõusu enam igaühele ei jagu
Arumäe selgitas oma nädalakommentaaris, et keskmise palga tõus oli neljandas kvartalis jätkuvalt väga kiire, tõustes aastaga 7,6 protsenti. Samal ajal inflatsioon aeglustus 1,5 protsendi peale ning seega suurenes tarbijate ostujõud 6 protsendi võrra. Seda on Arumäe sõnul märgatavalt rohkem kui veel 2013. aasta alguses olnud 2,8-protsendiline palga reaalkasv. "Paraku ütlevad loodus- (või siis majandus-) seadused, et kui tarbijad on üksi pidutsema jäänud, siis pikka pidu ei ole. Toolide ringmängus hakatakse vaikselt toole kokku korjama," tõdes ta. "On selge, et palgasurve oli 2013. aastal märksa tugevam kui majanduses võimekus lisandväärtust luua, mis viis varasemast enam lahku majanduse nominaalkasvu ja palgakasvu tempod ning tähendas ka tootlikkuse langust. Palgasurve on viinud palgad tõusule pea igas sektoris, küll mõnevõrra erineval määral," lisas ta. Majanduskasvu mõttes läks Arumäe sõnul hästi vaid käputäiel sektoritel ning aasta lõpuks keskmisena enam majanduskasvu alles ei jäänudki. Lisandväärtuse kasvu poolest on sektoriti läinud väga erinevalt, mistõttu on osades sektorites asutud seda lahknevust korrigeerima. Analüütiku sõnul on märgata pöördvõrdelist seost palgakasvu kiiruse ja hõive kasvu vahel sektoriti. "Kus palk kiirelt kasvab, seal kasvab hõive vähem või koguni väheneb. Sektorites, kus palk on kasvanud kiiremini, kuid lisandväärtus kahaneb, on alustatud hõive vähendamisega," selgitas ta. Eriti kiire palgakasvuga olid just need sektorid, mis olid peamised süüdlased majanduskasvu pidurdamisel – põllumajandus, veondus ja laondus ning ehitus. "Kas tuli neile lisandväärtuse kukkumine suure üllatusena või on neil mingi plaan, kuidas sellest august kiire palgakasvuga üle saab, seda saab näha juba sel aastal. Tõenäoliselt tuleb siiski palgakasvu korrigeerida. Kõigis neis on aga ka juba hõivet vähendatud. Ehituses on juba palgakasv neljandaks kvartaliks kokku kuivanud 3 protsendi peale," arutles Arumäe. Ka palgakasvu struktuur peegeldab tema sõnul vaikselt toimuvaid muutusi tööturul. Kui keskmisena oli palgakasv neljandas kvartalis endiselt kiire, siis selle laiapõhjalisus on hakanud viimaste kvartalite jooksul murenema. Kõige rohkem töötajaid sai Arumäe sõnul palgatõusust osa eelmise aasta teise kvartali jooksul. Neljandaks kvartaliks puudutas palgatõus vähemaid sektoreid ja inimesi ning palgatõus paljudes sektorites aeglustus. Palgakasvu ja tootlikkuse varasemast suurem lahknevus võib analüütiku kinnitusel edasi viia kahte suunda – palgakasvu aeglustumine ja/või väiksem tööhõive või sellele alternatiivina suurem inflatsioon. Inflatsiooni kaudu ei õnnestu tema sõnul ilmselt enam kuigi palju kohandumist läbi viia, kuna välismaailma deflatsioonilised jõud panevad sellele oma käe ette. "2014. aasta jaanuari tootjahinnaindeks indikeerib selgelt inflatsiooni edasise aeglustumise suunas. Jaanuaris langes tootjahinnaindeks esmakordselt viimase nelja aasta jooksul, võrreldes eelmise aastaga (-0,2 protsenti), mis on üsna järsk muutus pärast eelmise aasta üle 4 protsendilist tõusu. Ühtlasi osundab see ka palgakasvu tempo aeglustumise suunas," selgitas Arumäe. Ta tõdes, et kui inflatsiooniga kohanemisvõimalused on piiratud, on tõenäolisem kohandumine tööturu kaudu, nii hõive vähendamise kui palgakasvu vähendamise kaudu. Keskmise palga kasv jääb tema hinnangul ilmselt suhteliselt tugevaks ka tänavu, muu hulgas jätkuvalt puuduoleva kvalifitseeritud tööjõu tõttu, miinimumpalga 11-protsendilise tõusu ning ka riigisektori palgafondi plaanitava tõusu tagajärjel. Samas hakkab palgatõusu Arumäe sõnul pidurdama majanduse nominaalkasvu pidurdumine käesoleval aastal, langenud tootlikkus ning asjaolu, et tuleb liikuda tagasi suureks kärisenud vahest palgatõusu ja majanduse nominaalkasvu vahel, mis on püsinud viimased kolm kvartalit. Samas tõotab see vahe tema arvates püsima jääda ka tänavu. Seega võib keskmine palgatõus analüütiku andmetel jääda tänavu 5 protsendi ümbrusse ning rohkem muutusi tuleb hõive kaudu. "Palgakasvu aeglustumine ning hõive vähenemine tähendavad ka tarbimise kasvu nõrgenemist sel aastal, mis on teadupärast olnud majanduse peamine kasvuvedur mullu. Kui ühtki teist vedurit asemele ei tule, ei ole ka suuremat edasiliikumist majanduses tervikuna loota," lisas Arumäe.
