Pensioniea tõstmine ei ole pensionäride arvu kasvu pidurdanud
Kui inimesed lähevad pensionile varem, siis koormab see pensionikassat, kuna ühest küljest tuleb välja maksta pensione ning teiselt poolt jääb riigil saamata maksutulu nende inimeste pealt, kes pensionit saama hakates loobuvad töötamisest, kirjutab Postimees. Paljud inimesed jäävad oluliselt varem pensionile, kui vanaduspensioniiga eeldaks, näiteks 2012. aastal mindi keskmiselt pensionile 59,6-aastaselt, arvesse võttes töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni saajad, siis 52-aastaselt. Hoolimata sellest, et keskmine oodatav eluiga on üldiselt kasvanud, ei ole pensionile mineku vanuses viimastel aastatel olulisi muutusi toimunud ning selle põhjuseks on ühelt poolt vähesed täiendus- ja ümberõppe võimalused ning kesine konkurentsivõime ja teiselt poolt pensioniskeemid, mis varast pensionile jäämist võimaldavad. Pensionäride arv Eestis on aastatel 2005–2012 kasvanud kaheksa prtotsenti ehk ligi 29 000 võrra, jõudes 412 000 inimeseni ning seejuures on pensionäride koguarvu kasv tingitud peamiselt töövõimetuspensionäride ja ennetähtaegsete pensionäride arvu kasvust ja nende kahe rühma kasv nullib nii vanaduspensionist kui ka teistest pensioni eriliikidest tuleneva pensionäride arvu languse.
