Eestis on 800-1000 varisemisohtlike rõdudega maja
1960-70. aastatel ehitatud paneelmaju võib leida peamiselt Tallinna magalatest Lasnamäelt, Muistamäelt ja Õismäelt, kuid samasuguseid maju on ka mujal Eestis, vahendas "Ringvaade". Tehnilise järelevalve amet korraldas uuringu seoses kaks aastat tagasi toimunud õnnetusega, kui Lasnamäel kukkus rõdu küljest tänavale umbes tonni kaaluv rõdupaneel. Keegi õnnetuses vigastada ei saanud, kuid neljandalt korruselt alla kukkunud paneel prantsatas Kalevipoja 17 esist puhastanud kojamehe jalge ette ning ka rõdul viibis sel hetkel inimene. Uuringu esimeses etapis kaardistati üle Eesti ligikaudu 840 suurpaneelelamut, mille rõdude piiretena on kasutatud raudbetoonist piirdeid. Teises etapis valiti kaardistatud hoonete seast välja 26 hoonet kokku 233 rõduga. "Uuring näitas, et suurpaneel-korterelamute raudbetoonist rõdupiirded on väga sageli halvas seisukorras, mis võib kaasa tuua varingu," kinnitas amet. "See on tingitud nii ebapiisavast hooldusest ja remondist kui ka üleüldisest kehvast ehitusaegsest ehituskvaliteedist ning puudulikust ehitusaegsest järelevalvest." Amet leidis, et uuringus vaadeldud rõdupiirete konstruktsioonidest vaid 16% olid väga hästi teostatud ja säilinud ehk kasutatud on projektikohaseid konstruktsioonielemente, need on kaetud korrosioonikaitsega ning keevisliited on teostatud vastavalt projektile. Samas 61% juhtudest ilmnes rõdude esipaneelide kinnitustes selliseid puudusi, mis võivad kaasa tuua esipaneeli varingu, mistõttu tuleks nende tugevdamisega tegeleda koheselt. "Sõltumata sellest, kas hoone rõdupiiretega on esinenud probleeme, tasuks omanikel ja korteriühistutel aktiivselt jälgida rõdupiirete seisukorda," toonitas amet. "Õnnetuste ärahoidmiseks on vältimatu rõdude korraline hooldus, mille käigus vaadatakse üle konstruktsioonide seisukord ja võetakse tarvidusele meetmed võimaliku ohu kõrvaldamiseks." Konstruktsioonide eluea pikendamiseks tuleb neid järjepidevalt hooldada, eelkõige kaitsta korrosiooni eest. Ehitise ohutuse ja korrashoiu eest vastutab ehitise omanik ning seega on ka rõdupiirete püsivuse kontroll ja tagamine korteriühistute ja korteriomanike vastutusala. Amet soovitas rõdude hooldamise osas pidada nõu ekspertide või projekteerijatega. Kuivõrd rõdupiirete tugevdamise puhul ei ole tegemist väga kuluka ettevõtmisega, siis riik spetsiaalset eraldiseisvat toetusmeedet sellele tegevusele ei kavanda.
