Lapsevanemad on kutseõppe suhtes skeptilisemad kui noored
"Maine on viimastel aastatel tugevalt paranenud. Kutseõpe on edasi arenenud, õppekeskkond on kaasaegne ning informatsioon levib," rääkis Pung "Terevisioonile". "Noorte hulgas on suhtumine kutseharidusse muutunud tunduvalt positiivsemaks. Noored teavad võimalustest rohkem ning on valmis tulema õppima. Veidi skeptilisema suhtumisega on võib-olla pigem vanemad inimesed," ütles ta. "Laspevanemad ei soovita sageli tulla noortel kutseõppesse, vaid ütlevad, et käi ikka kõigepealt gümnaasium läbi ja vaata. Et siis selguvad sinu huvid ja võimed ning kuidas edasine haridustee kulgeb," lisas Pung. Samuti tõdes ta, et karjääriõpe põhikooli viimastes klassides ja gümnaasiumiosas ei ole veel igas koolis heal järjel. Kuigi vanemad inimesed on kutsehariduse suhtes skeptilisemad, on õpilaste keskmine vanus pidevalt kasvanud. "Noorte arv on demograafilise languse tõttu kahanenud ka kutsekoolides, kuid tegelikult on tulnud õppima päris palju 20-ndates eluaastates inimesi ja ka üle 30-aastaseid inimesi," kinnitas Pung. "Keskmine vanus kutseõppes suureneb pidevalt ning hetkel on see isegi 24 eluaastat. /.../ Vanemate inimeste minek kutseõppesse näitab ka seda fenomeni, et tegelikult minnakse sageli juba teise või isegi kolmanda karjääri peale." Pung kutsus üles kutseharidust mitte kartma. "Kutsekool on päris hea kool. Euroopa rikkamates riikides Luksemburgis ja Šveitsis läheb pärast põhikooli lõpetamist kutseõppesse 70-80% inimestest, Saksamaal-Austrias 60%. Meil on see osakaal hetkel 30% peal."
