Spetsialist: naiste vastase vägivallaga kaasneb ühiskonnas majanduslik kahju
Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist Helen Sööl selgitas ERRi uudisteportaalile, et naiste vägivallaga kaasneb ühiskonnas otsene majanduslik kahju, mida Eestis aga eriti uuritud pole. Tema andmetel on 68 protsenti tugikeskustesse pöördunud naistest kannatanud füüsilise vägivalla käes, kuid tõenäoliselt on neist vägivalda kogenud veelgi enamad. Kui tõsine probleem on seksuaalne ja füüsiline vägivald Eestis? Naistevastase vägivalla väljakutsed on tõsised – viimane siseriiklik uuring jääb meil aastasse 2009 ning selle viis läbi statistikamet. Tegu oli turvalisuse uuringuga ja sellest selgus, et samal aastal koges oma partneri poolset rasket füüsilist vägivalda 18 000 naist. 2010. aastal tehtud Eurobaromeetri uuring näitas, et nähtus on inimestele laialdaselt teada. Näiteks tunneb Eestis iga kolmas inimene mõnda vägivalda kogenud naist oma sõprade või pereringist. Sama paljud kinnitasid, et tunnevad mõnda isikut, kes on kasutanud naiste vastu vägivalda. Värskelt valminud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) aruanne tugineb maailma kõigi aegade ulatuslikuma naistevastase vägivalla uuringu tulemustele. Tulemused osutavad ulatuslikule naiste väärkohtlemisele kodus, tööl, avalikes kohtades ja internetis. Eestis oli 1500 küsitletud naisest viimase 12 kuu jooksul 33 protsenti sattunud oma partneri poolse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. Rääkides füüsilisest vägivallast, siis naiste tugikeskuste statistika kohaselt oli 68 protsenti sealt abi saanud naistest kannatanud füüsilise vägivalla käes. Tugikeskuste andmetel räägivad naised visalt oma seksuaalvägivalla kogemustest ja peale pikaajalist kontakti mitmendal kohtumiskorral tuleb välja, et suhtes, kus on olnud muud füüsilist vägivalda, on ka seksuaalset vägivalda. See aga ei tule välja esimesel ega ka teisel nõustamiskorral. Tuleb muidugi märkida, et seksuaalse ja füüsilise vägivalla liigid pole ainsad. Esineb ka füüsilist ja majanduslikku vägivalda. Sageli esinevad need liigid koos. FRA uuringu järgi selgub, et pooled (50 protsenti) eesti naistest on kogenud vaimset vägivalda – milles see väljendub ja kuidas seda tavaliselt tõlgendatakse? Vaimne vägivald väljendub armukadeduses, kontrollivas käitumises, ähvardamises, alandamises, laimamises, sõimamises, manipuleerimises, halvustamises jne. 2013. aastal pöörduti psühholoogilise vägivallaga naiste tugikeskuste poole 1049 korral. Pöördutakse ka ainult vaimse vägivallaga ja see on väga hea, et pöördutakse. Vaimne vägivald ei ole Eesti seadustes kriminaliseeritud. Eksperdina ütlen, et hea kui inimesed tunnetavad vaimse vägivalla tõsidust ja otsivad abi. Uuringust selgub ka, et enne 15. eluaastat on vähemalt üht kolmest vägivalla liigist kogenud 50 protsenti eesti naistest, samas ELi keskmine näitaja on 35 protsenti – mida selle peale arvata? Seda kommenteeriks nii, et täiskasvanuna on turvalisem tunnistada lapsepõlves kogetut. See on miski, millest inimesed saavad aru, ei anna hinnanguid ega sildista. Meil veel võib-olla selle eripäraga, et 20 aastat tagasi ei räägitud laste väärkohtlemisest ja paljud täiskasvanud tõdevad alles nüüd, et nende vastu on väärkohtlemine toime pandud. Peab nentima, et Eestis on aastaid tehtud väga head tööd, et teadvustada lastevastase vägivalla probleemi. Miks peaks üldse tegelema just naistevastase vägivallaga uurimisega ühiskonnas? Kindlasti seetõttu, et kogu maailmas on teemat teadvustatud. Ka sellepärast, et naistevastane füüsiline, seksuaalne ja psühholoogiline vägivald on ulatuslik inimõiguste rikkumine ja see ei mõjuta üksnes naisi vaid peresid, kogukondi, ühiskonda tervikuna. Naistevastase vägivalla tagajärjed on rasked eelkõige ohvritele piirates naiste elu ja eluvalikud. Lisaks toob naistevastane vägivald suuri majanduslikke kahjusid. Eestis seda seni uuritud ei ole ja nüüd on see Norra Finantsmehhanismide rahadest plaanis. Riigile on vägivallaga kaasnev kulu väga suur.
