Professor: Rail Balticu ehitamiseks napib materjali
Kalle Kirsimäe küsib, kust ja kas üldse võtta pinnasetäiteks tarvilik määratu liiva- ja kruusakogus riigis, kus kaevandamise saab keelata igal maatükil, millel kasvab mõni kaitsealune taim, kirjutab Postimees. Kirsimäe kinnitusel muutub maavarade kasutuselevõtt järjest keerulisemaks, sest looduskaitsjad ja kohalikud elanikud leiavad alati põhjuse, miks ei saa ehitada või ei tohi kaevandada. „Rail Balticu ehituseks valmistumisel tuleks juba praegu mõelda, kus avada uued karjäärid,“ ütles Kirsimäe. Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor ja mäeteadlane Enno Reinsalu kirjeldas ERRi uudisteportaalile, et suurprojektid nagu Rail Baltic või ka kaevandused jäävad tihti ette kaitsealadele ning jääb mulje, nagu tõmmataks kaitsealade piire nimelt suurprojektide takistamiseks. Reinsalu hinnangul piisaks mõnel puhul kaitsealade muutmisest 200-300 hektari võrra, mis ei pruugiks tähendada suuremat kahju keskkonnale, kuid võiks olla otstarbekas. Lisaks liiva ja kruusa nappusele ning looduskeskkonnale, tuleb Rail Balticu trassi ehitamisel arvesse võtta mõju loomadele, kelle liikumistrajektoore raudteetrass mõjutab. Seda probleemi nimetas Rail Balticu puhul ka Enno Reinsalu. Tartu Ülikooli zooloogia õppetooli teadur Jaanus Remm selgitas Postimehes, et loomade liikumistakistust aitavad leevendada loomatunneleid, neid läheb raudtee puhul aga tarvis üksjagu palju. Materjalinappusest, maavarade kaevandamisest, energiakriisist ning tulevikust aastal 2032 saab lugeda portaalist uudised.err.ee, kus homme hommikul ilmub intervjuu professor Kalle Kirsimäe ning teiste teadlastega.
