Aasta keeletegu on "Lapse keelelist arengut toetavad mängud"
Pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela jäi silmapaistvaima tiitlile kandideerima 21 mullust keeletegu. Peaauhinna valisid taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid, kelle eelistus oli Reili Arguse ja Cattre Heina koostatud "Lapse keelelist arengut toetavad mängud". Ministrid tõstsid esile ka Mulgi sõnastiku koostamist ja väljaandmist (Tegijad: Alli Laande (projektijuht), Karl Pajusalu, Kristi Ilves, Triin Todesk, Erna Elise Neimann, Mare Keldo, Asta Jaaksoo, Ilse Israel, Ants Taul, Asta Mäeorg, Hillevi-Kärt Muska, Helju Lehesmets). Ära märgiti veel MTÜ VeniVidiVici korraldatud õpilasvahetust Eestis (tegijad Teele Jakobson (projektijuht), Gerle Trifanov, Marleen Ein, Eike Koppel, Kätlin Juss, Kadriann Kalamees, Ade Piht). Rahvaauhinna vääriliseks tunnistati ülekaalukalt 520 häälega Võrumaa noorte keeltelaager, tegijad Kristi Pettai, Mirli Isak, Raili Teesalu ja Ester Allas. Hääletamisel osalejaid oli 1766, mis on kaks korda rohkem kui möödunud aastal. Kokku anti 2666 arvesse läinud häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt. Auhinnad andis kätte haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm. Saaremaa Ühisgümnaasiumis toimunud lõpuürituse korraldasid koos võõrustajatega haridus- ja teadusministeerium ning Emakeele Selts, osalejateks teiste hulgas kolm bussitäit õpilasi-õpetajaid mitmekümnest Eesti koolist.  
