Emeriitprofessor: fosforiidi kaevandamise uuringud ei kahjusta põhjavett
Pühapäeval teatas praegune keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuuus, et uus valitsusliit ei luba fosforiidi kaevandamist ega põhjavett ohustada võivaid uuringuid. „Uuringud, mis võisid kahjustada põhjavett lõppesid 1988. aastal,“ ütles Talllinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor ja mäeteadlane Enno Reinsalu Toonased uuringud tehti Lääne-Kabalas Pandivere kõrgustikul. Praegu käib jutt Ida-Kabalast, mis on Pandiverest kaugemal, teisel pool Kunda jõge. Seal ei ole sellised kahjustused Reinsalu kinnitusel võimalikud, kuna Ida-Kabalas on sootuks teistsugused kivimid. Need ei ole nii vett läbi laskvad. Lisaks ei ole seal piirkonnas ka nii tugevat põllumajandust. Kuidas uuringud põhjavett kahjustavad? Reinsalu selgitas, et uuringute tarvis tehakse maa sisse puurauk, millest võetakse välja umbes 8 cm jämedune puursüdamik, mida edasi uuritakse. Pinnasesse tehtud auk täidetakse vastavalt seal olevatele kihtidele kas killustiku või betooniga ehk samasuguse materjaliga nagu see maa sees oli. Puuraugule pannakse peale plomm. Põhjus, miks nõukogude ajal tehtud uuringud põhjavett kahjustasid, peitus selles, et aukude täitmise asemel müüdi augu täiteks mõeldud materjal maha, puuraukudesse valgus reostunud vesi, mis omakorda kahjustas põhjavett. Praegu saab teha uuringuid üksnes keskkonnakaitse inspektsiooni järelvalve all ning kuna jutt käib ka sootuks teisest piirkonnast, on Reinsalu hinnangul uuringute kartus põhjendamatu. 1980. aastate lõpus tehtud uuringud on Reinsalu kinnitusel vananenud. „Need tehti 25 ja enam aastat tagasi. Põhjavee kahjustamise oht puurimisel puhuti teadlikult suureks, et võidelda fosforiidi kaevandamise vastu – see oli olupoliitiline käik,“ sedastas Reinsalu. Praegust uurimiskeeldu peab Reinsalu kartuseks, et kui uuringutest võibki selguda, et kaevandamine on võimalik.
