Volli Kalm: aastal 2032 suudab inimene kliimat kontrollida
Millised aastal 2032 kasutusel olevatest tehnoloogiatest muudavad inimkonda kõige enam? Väga palju muu kõrval tuleb üks selline tehnoloogia valdkonnast, mis on mu enda erialaga seotud. Inglise keeles kannab see nime geoengineering. Terve hulk erinevaid teadusrühmi tegelevad küsimusega, kuidas reguleerida kliimat, eelkõige pidurdada praegu toimuvat globaalset kliima soojenemist, mis toimub atmosfääri kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Selleks on juba praegu olemas mitmeid erinevaid tehnoloogiad. Näiteks on võimalik õhust kunstlikult siduda ja ladestada CO2, millega vähendatakse atmosfääri kasvuhoone efekti. Aga on ka tehnoloogiad, mis võimaldavad pilvkatte “valgendamise” või väävliosakeste stratosfääri külvamise teel suurendada päikesekiirguse maailmaruumi tagasipeegeldumist ning vähendada sellega Maa pinna soojenemist. Lisaks mitmed meetodid, kuidas suurendada Maa enda pinna päikesekiirguse tagasipeegeldumisvõimet. Atmosfääri ja selle läbipaistvusega manipuleerimisel on ka palju vastaseid, sest veel pole selge kui täpselt kontrollitavad on saabuvad tagajärjed ja võimalikud kõrvalmõjud. Taolist, tehnoloogiliselt täiesti võimalikku kliima kunstlikku muutmist on praktikas lihtsam teha, kui inimestel moraalselt aktsepteerida. Näen siin teatud paralleeli inimese kloonimisega, milleks tehnoloogia on valmis, kuid mida inimesed pole veel valmis aktsepteerima. Mida arvate mõttest, et eesti keel muutub n-ö köögikeeleks ja milline on teaduskeele tulevik? Eesti keele ja kultuuri hoidmine ja arendamine on rahvusülikooli kohus. Loomulikult on eesti keeles õpetamine oluline kõrghariduse esimesel astmel. Arusaam, et kultuur või teaduskeel püsib ainult siis, kui hoitakse omakeelset kõrgharidust kõigil õppeastmetel, sealhulgas doktoriõppes, on hakanud aeguma. Teaduskeele püsimine sõltub teadlastest, teaduskeel elab läbi teadlaste. Publitseerimine eesti keeles on see mis hoiab elus eesti keele kui teaduskeele ja selles mõttes ei ole meil õigus taandada eesti keelt n-ö köögikeeleks. Peame olema senisest rohkem valmis kaks- või veelgi parem kolmekeelsuseks. Kaua võtab tulevikus aega teekond Tallinnast Tartusse? Tund, võib-olla poolteist mööda maad liikudes võiks olla maksimum. Väikelennukitega õhuliiklus muutub normaalseks. Olulisem on aga see, et teekonna alg- ja lõpp-punktides oleks transpordisõlmede organiseeritus suurem. Ei ole normaalne, et kuni kolmandik reisi ajast kulub liikumiseks ja ümberistumiseks erinevate transpordi sõlmpunktide vahel. Olete Tartu Ülikooli rektor. Tõenäoliselt õpib või töötab inimene, kes aastal 2032 on rektor, juba praegu ülikoolis. Milline ta on? Aastal 2032 Tartu Ülikooli rektoriks oleval inimesel on kaks põhilist omadust. Ta räägib ja kirjutab eesti keeles ning ta on ennast kehtestanud akadeemilises maailmas. Ülejäänud – mis rahvusest või erialalt, mees või naine, kas ta on lõpetanud Tartu Ülikooli või omandanud kõrghariduse mujal – ei oma tähtsust. Kindlasti on see rektor hea akadeemiline juht. Praegu näeme nii Eestis kui Põhjamaades rektori funktsioonide nihkumist tugeva tegevjuhi rolli suunas. Aastaks 2032 võiks see roll kanduda üle tugevatele valdkonna- ja instituutide juhtidele ning rektor jääb ka tulevikuülikoolis akadeemiliseks juhiks, küll üsna suurte administratiivsete volitustega. Rektorilt eeldatakse eelkõige visiooni, tuleviku suunamist, ülikooli välise kuvandi ja akadeemiliste väärtuste eest seismist.
