Tartu kavandab kergliiklusteede rajamiseks 300 tuhat eurot
Abilinnapea Raimond Tamm rääkis, et sügiseks peaks valmima kergliiklustee, mis võimaldab inimestel liikuda Võru tänavalt kuni Lammi teeni välja. Nii tekib võimalus sõita Võru tänavalt mööda ringteed, ületada Emajõgi, jõuda välja Ihaste piirimaile ning sealt tagasi kesklinna. Teise olulise lõiguna on kavas ühendada Kartuli tänava otsast, Tähtvere spordipargi kõrvalt alguse saav kergliiklustee teiste olemasolevate lõikudega. Nii peaks jalgrattaga saama tulevikus sõita Eesti maaülikooli õppehooneteni. Algust tehakse ka Roosi tänava ja Muuseumi tee kergliiklusteede rajamisega, kuid päris asfaltkatteni nendega tänavu veel ei jõuta. Tartu Liiklejate Koja eestvedaja Ilmar Part rõhutas, et juba olemasolevate teede kõrval tuleks tähelepanu pöörata juba olemasolevate korrashoiule. Kõige kauem on Pardi kinnitusel rattureid häirinud need kohad, kus raatatee katkeb, nagu näiteks Turu tänaval. Rattateed, mis tehti 1990. aastate keskel viisil, et märk kõnniteele pandi vastav märk, on Pardi sõnul püsinud muutumatutena siiani ning vajavad tõsist ümbertegemist. Kuigi Tartus on üksjagu palju rattureid, ei tulene see sellest, et üldine rattateede võrk oleks hea. „Kui me vaatame ja võrdleme Tallinnaga, kus on jalgrattureid vähem, siis mulle tundub, et jalgratturite heaks on tehtud rohkem, on need siis rattarajad või raudteetammidele ehitatud kergliiklusteed,“ ütles Part. Raimond Tamm lubas, et lisaks uute kergliiklusteede rajamisele vaadatakse üle ka olemasolevad – tehakse madalamaks äärekive ja markeeritakse teekatet. Koalitsioonileppes lubatud saja kilomeetri kergliiklusteede rajamiseks loodetakse saada Euroopa liidust kümmekond miljonit eurot.
