EY prognoos: Ukrainas toimuv mõjutab ka Eesti majandust
Eestile prognoositakse käesolevaks aastaks 2,5 protsendilist majanduskasvu, eurotsoonile keskmiselt aga üheprotsendilist kasvu. "Käimasolev kriis Ukrainas muudab lähiaja majandusarengu prognoosimise keeruliseks, kuid mõningate fundamentaalnäitajate pealt saab siiski järeldusi teha,“ ütles Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi. "Eesti suhtes on analüütikud keskmisest optimistlikumad – käesolevaks aastaks prognoosib uuring Eesti majanduskasvuks 2,5 protsenti ning 2015. aastaks 3,2 protsenti," jätkas ta. Kasv peaks tema sõnul tulema eelkõige ekspordist ja tõusnud sissetulekutest tingitud sisetarbimisest, millega on riigil võimalus negatiivsemaid arenguid veidi tasakaalustada. "Krimmi anneksioon ja Ukraina-Vene pinge kasv kindlasti mõjutab ka Eesti majandust,“ ütles ametist lahkuv majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts uuringut kommenteerides. "Peamine küsimus on Lääne sanktsioonide ulatus ning tervikuna pikem mõju Venemaale endale, mille tagajärjel välisinvesteeringud kukuvad ja kapital lahkub. Täna on Venemaa Eesti jaoks tähtsuselt neljas kaubanduspartner, kuid mõnede meie oluliste partnerite jaoks on majandussuhted Venemaaga veelgi olulisemal kohal. Nii Ukraina kui Vene valuuta on oluliselt odavnenud, seega eksport neisse riikidesse võib lähiajal olla keerulisem,“ jätkas Parts. Uuringu kohaselt on deflatsioonist saanud oluline risk eurotsooni suurte majanduste ning kaudselt ka Eesti jaoks, mille tagajärjel hinnad küll langevad, kuid see lükkab edasi inimeste kulutamissoovi, mis omakorda paneb surve alla ettevõtted, kes enam ei investeeri ja asuvad kulusid kokku hoidma. Pikemas perspektiivis mõjutaks deflatsioon negatiivselt riikide tööhõivet, palkasid, laenukoormust jpm. "Kuigi jätkuva konvergentsi tõttu pole Eestis otseselt deflatsiooni oodata, mõjuks selle ilmnemine meie kaubanduspartnerite juures sarnaselt negatiivsele majanduskasvule neis riikides – väheneks nõudlus meie eksporttoodangule ja kallimaks muutunud laenukoormuse tõttu väheneks soov täiendavateks otseinvesteeringuteks Eestisse,“ selgitas Ivar Kiigemägi. "Kui selline olukord kestaks pikalt, pole ka Eestis deflatsioon välistatud. Sellises nõiaringis on kaks aastakümmet olnud Jaapan ning Euroopas tehakse kõik, et sarnast olukorda vältida, kuna taolisest tsüklist on raske välja tulla,“ tõdes ta. Korraga nii positiivse kui negatiivsena näitajana toob EY Eurozone Forecast välja Eesti väga madala tööpuuduse määra, seda nii üld- kui noorte arvestuses (vastavalt 9,2% ja 18%). Ühelt poolt hoiab kõrge tööhõive üleval sisetarbimist ning tagab tööharjumusega noorte pealekasvu, kuid teisalt lükkab see üles keskmist palgataset ka ilma paraneva tööefektiivsuseta. Üheks lahenduseks sellele olukorrale on tööjõubaasi suurendamine ja seetõttu peab EY arutelu ja reaalsed samme näiteks töövõime reformi üle väga tervitatavaks. Eurotsoonile tervikuna ennustatakse 2014. aastaks üheprotsendilist majanduskasvu, mille peamisteks veduriteks on kasvav eksport ning üle mitme aasta taas valitsuste fiskaalpoliitika. "Eurotsooni eksporti toetavad maailmamajanduse kasv ning vastassuundades liikuvad rahapakkumised USAs ning eurotsoonis. Neist esimene tõmbab koomale, teine hakkab suurenema, mistõttu euro odavneb dollari suhtes. Sellise stsenaariumi realiseerumine vähendaks aga oluliselt deflatsiooniriski,“ selgitas EY majandusprognooside nõustaja Märt-Martin Arengu "Samas kannataks võimalikest Ukraina kriisiga seotud sanktsioonidest enim just eksport. Eurotsooni valitsuste julgem fiskaalpoliitika toetab ennekõike iga investeeriva riigi enda lühiajalist majanduskasvu, seega selle meetme mõju Eestile on ebaoluline," jätkas ta. Uuringu kohaselt süvenevad käesoleval aastal eurotsoonis ka riikidevahelised erinevused, kuid enam mitte tingimata tuumik- ja ääremaa jooni mööda, vaid pigem selle järgi, kas kriisis teostati vajalikke majandus- ning tööjõuturu reforme või mitte. "Prantsusmaa, Holland ja Belgia on siin aeglaselt reageerinud ning on nüüd raskustes. Samas kui Iirimaa, Hispaania ja Portugal on läinud reformide teed ning on sel aastal suutnud edukalt emiteerida oluliselt madalama intressiga riigivõlakirju – turul on suur huvi kvaliteetsete võlakirjade järgi,“ märkis Märt-Martin Arengu. "Eesti ametisse astuv valitsus on deklareerinud struktuursest eelarvetasakaalust kinni pidamist, kuid kuidagi on vaja katta nominaalne puudujääk," ütles Ivar Kiigemägi. "Kuna lubaduste täitmiseks vajaminev summa on suur, ootame huviga, kas näeme sel aastal ajaloolist riigi võlakirjaemissiooni. Tulenevalt eelpool mainitud deflatsiooniriskist peaks selle võimaluse kaalumisel ettevaatlik olema," lisas ta. EY Eurozone Forecast uuring on valminud koostöös majandusuuringute keskuse Oxford Economicsiga. Uuringuga saab lähemalt tutvuda siit.
