Audit: riik peaks muret tundma maavarade kaevandamise seaduslikkuse pärast
Riigikontrolli auditi järgi pole suudetud piisavalt vähendada põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju ning täitmata on ka eesmärk, mille kohaselt peaks suurenema kaevandamise ja kasutamise efektiivsus. „Sõltumata sellest, kas põlevkivist toodetud elekter ja õli tarbitakse Eestis või eksporditakse, jäävad kõik negatiivsed keskkonnamõjud Eestisse,“ seisab auditis. Sedastatakse, et riik ei saa praegu põlevkivi kaevandamisest ega kasutamisest väärilist tulu. Auditi käigus selgus, et riik peaks muret tundma peale põlevkivi ka teiste maavarade – näiteks turba – kaevandamise seaduslikkuse pärast. Auditis märgitakse, et ammenduva põlevkivivaru ja jätkuvalt suure keskkonnamõju tõttu tuleb aga riigil uues kavandatavas põlevkivi arengukavas otsustada, kui palju ning milleks on mõistlik põlevkivi edaspidi kasutada. Samuti leitakse, et põlevkivi keskkonnatasud ei täida neile seatud eesmärki ehk ei motiveeri ettevõtteid vältima või vähendama loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega kaasnevat kahju. Keskkonnatasu määrad töötati välja 1989–1990. aastal, kui üleminekumajandus oli ebastabiilne ja ettevõtete olukord raske. Ajapikku on neid tõstetud, kuid selle juures pole arvesse võetud tegelikke keskkonnamõjusid või tagajärgi. Keskkonnaministeeriumile heidetakse ette, et see pole korraldanud uue põlevkivi arengukava koostamiseks vajalikke uuringuid. Seetõttu pole võimalik hinnata põlevkivi aastakoguse kaevandmise ja uute varude kasutusele võtmise mõju inimestele, loodusele ja majandusele tervikuna. Keskkonnaministeeriumi vastuse kohaselt sundis majanduskriis arengukava elluviimist edasi lükkama, mistõttu on pole suudetud vähendada põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju ega suurendada kaevandamise ja kasutamise tõhusust. Riigikontroll soovitab suurendada kontrolli kaevandatud põlevkivikoguse üle, sest puudub kindlus, et riik on saanud ettevõtjatelt kaevandamisõiguse eest õiges suuruses tasu. Rahandusminister nõustub riigikontrolli märkusega, et on vaja saada selge ülevaade põlevkivitööstuse keskkonnakahjust ning see tuleb ümber arvestada rahasse. Minister peab oluliseks välja selgitada, kas tasu, mida ettevõtted maksavad põlevkivi kaevandamise ja töötlemise õiguse eest katab põlevkivitööstusega kaasneva saastamise kulu. Rahandusminister lähtub ka eeldusest, et keskkonnatasudest saadav tulu ei pea võrduma keskkonnakahju kuluga, vaid võib olla sellest suurem. Seni pole aga ei Keskkonnaamet ja ministeerium korraldanud põlevkivikaevandustes kontrollmõõdistusi. See tähendab, et riik on aastakümneid usaldanud vaid põlevkivi kaevandajate deklareeritud andmeid. Põhjust, miks uuringuid tellitud pole, keskkonnaminister riigikontrollile antud vastuses välja ei too. Fakte põlevkivi kohta: *Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju on suurem kui ühelgi teisel tööstusharul Eestis. *Põlevkivisektori õhusaaste moodustab üle 70% Eesti õhuheitmetest ning põlevkivijäätmed moodustavad umbes 70% tava- ja 82% ohtlikest jäätmetest. *Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise koosmõjul on vähenenud Ida-Virumaa põhjaveevaru ning rikutud põhja- ja pinnavee kvaliteet. *Samal ajal on põlevkivisektori panus Eesti SKTsse vaid 4%.*Keskkonnaregistri andmetel on põlevkivivaru kokku 4,8 miljardit tonni. Sellest kaevandamisväärset varu on arvel 1,3 ja mittekaevandamisväärset varu 3,5 miljardit tonni.*Keskkonnaministeeriumi hinnangul on võimalik kaevandada kuni 50% kaevandamisväärsest varust. Arvestades, et aastas kaevandatakse 20 miljonit tonni, jätkub aktiivset varu 25–30 aastaks.
