Ekskaitsepolitseinikust vang nõudis vanglalt 8000 eurot hirmutamise eest
Mullu septembris esitas Põder (35) kohtule kaebuse Tartu vangla vastu, kuna tema väitel hoiti teda 2012. ja 2013. aastal kokku 228 ööpäeva jooksul vanglas inimväärikust alandavates ja ebainimlikes tingimustes. Põdra väitel oli ta sunnitud endise kaitsepolitseinikuna viibima ühes osakonnas koos teiste kinnipeetavatega ning see tekitas temas stressi ja hirmu. Kohus aga leidis, et Põdra julgeolek ja heaolu oli ja on Tartu vanglas tagatud ning tema elu ja tervis kaitstud, mistõttu polnud vangla tegevus õigusvastane. Vangistusseadus näeb ette, et vanglas hoitakse eraldi kinnipeetavaid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht, kuid seadusest ei tulene nõuet, et need kinnipeetavad paigutataks mingisse kindlasse vanglasse või kambrisse. Kõikides vanglates on mitmeid osakondi, kuhu kinnipeetavaid on võimalik paigutada ja vangla peab tagama nende kõikide julgeoleku. Kui Põder paigutati osakonda, kus ta viibis 228 ööpäeva, ei näinud vangla selles riske, samuti ei avaldanud Põder ise mingeid objektiivseid põhjuseid enda paigutuse osas. Kohus tõdes, et kinnipeetava paigutamisel hinnatakse individuaalselt, kas konkreetse kinnipeetava endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab teda vanglas kättemaksuoht või on hoopis tema poolt kellelegi kättemaksuoht. Kuna antud juhul Põder enda paigutamise puhul vanglat end ähvardavast ohust ei teavitanud ja sellist infot ei olnud ka julgeolekuosakonna ametnikel, siis ei olnud kohtu arvates tema eraldihoidmine põhjendatud. Samuti ei esitanud Põder kohtule ühtegi tõendit, et vangla oleks tema väärikust alandanud või millest nähtuks, et talle on tekkinud mittevaraline kahju. Põdra süüdimõistmine 2012. aasta aprillis kinnitas Harju maakohus karistuskokkuleppe ja saatis Põdra korduva altkäemaksu võtmise eest neljaks aastaks vangi. Kohtuotsusega konfiskeeriti Põdralt riigituludesse altkäemaksuna saadud 178 358 eurot ning selle tasumiseni jäeti talle kuuluv jahikompleks Võrumaal aresti alla. Põdrale altkäemaksu andmises tunnistas kohus süüdi viis ärimeest ja karistas neid eri pikkusega tingimisi vangistustega, lisaks said üks firma ja üks mees rahalised karistused. Süüdistus Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi nõudis ja võttis Indrek Põder altkäemaksu töötades kaitsepolitseis 1998. aasta 20. novembrist kuni 2011. aasta 21. detsembrini erinevatel ametikohtadel. Põder kasutas oma ametiseisundit kaitsepolitseiametis korduvalt ja ulatuslikult ära, rikkus süstemaatiliselt seadust, et saada omakasu ja tegutsedes avalike huvide vastaselt. Süüdistuse järgi sai Põder altkäemaksu kokku rohkem kui 178 000 euro suuruses summas ning lisaks nõudis ta erinevatelt inimestelt altkäemaksu veel kokku rohkem kui 1,5 miljoni suuruses summas. Näiteks nõudis ja osadel kordadel ka sai Põder altkäemaksu selle eest, et ta kasutas oma ametiseisundit ja ametialaseid sidemeid saavutamaks erinevate kahtlustatavate vahi alt vabastamist ning mõjutada nende kriminaaluurimisi neile soodsas suunas. Lisaks sellele lubas Põder lahendada erinevate inimeste probleeme seoses reisidokumentide, elamislubade, organiseeritud kuritegevusega seotud inimestega ning veel mitmetes erinevates valdkondades, kasutades selleks ära kaitsepolitseis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja mõjukust. Põder lubas altkäemaksu eest mõjutada ka rahapesu andmebüroo järelevalvemenetlust ning politsei- ja piirivalveameti teenistusliku järelvalvemenetlust, samuti püüdis sekkuda erinevatesse menetlustesse ning mõjutada neid läbi viima seadusest tulenevaid nõudeid rikkudes huvitatud poolele vajalikus suunas. Kaitsepolitsei pidas oma kolleegi kuritegudes kahtlustatuna kinni 2011. aasta 19. detsembril ning prokuröri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati.
