Kapo kahtlustab kunagist hävituspataljoni võitlejat, praegu 88-aastast meest inimsusevastastes kuritegudes
Kapo pressiesindaja Harrys Puusepp ütles ERR-i uudisteportaalile, et Boitsovi kahtlustatakse inimeste süstemaatilises, massilises ja riigi juhtimisel toime pandud inimõigustest ja -vabadustest ilmajätmises ning tsiviilelanike tapmises osalemises. Kaitsepolitsei uurijate kogutud tõendite alusel on alust kahtlustada, et Boitsov osales relvastatud tõlgi ja võitlejana operatiivgrupi kooseisus rünnakutes tsiviilelanike vastu, samuti inimeste ülekuulamistel ja muudel tsiviilisikute jälitamisega seotud toimingutel, mille eesmärk oli jätta nad ilma õigusest elule ja õiglasele kohtupidamisele. Eesti karistusseadustiku järgi on süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod karistatavad sõltumata teo toimepanemise ajast aegumatud. Inimsusevastase süüteo toimepanemine riigivõimu esindaja või sõjaväelise ülema korralduse alusel ei välista süüteo toimepaneja karistamist. Kahtlustuse kohaselt töötas Boitsov 1945. aasta augustist kuni 1946. aasta juunini Eesti NSV siseministeeriumi Võrumaa osakonna banditismi vastase võitluse osakonnas (BVVO). ENSV SM BVVO ja selle piirkondlike allüksuste ülesanne oli võitlus nn poliitilise banditismi ehk Nõukogude okupatsiooni vastase relvastatud vastupanuliikumise ja nende abistajatega. Vastupanuliikumises osalesid tsiviilisikud, kes varjasid ennast okupatsioonivõimu repressioonide eest ja osutasid oma poliitilistest veendumustest tulenevalt vastupanu okupatsioonivõimule ehk metsavennad. Oma ülesannete täitmiseks korraldasid BVVO töötajatest ja NSVL siseministeeriumile allunud hävituspataljonide sõduritest moodustatud ning BVVO poolt juhitud operatiivgrupid relvastatud rünnakuid ehk toonases keelekasutuses „tšekistlik-sõjalisi operatsioone“ metsavendade rühmadele ja üksikutele metsavendadele eesmärgiga „likvideerida banditism“. Praegu teadaolevad ja kahtlustuses sisalduvad kuriteoepisoodid jäävad aastatesse 1945–1949. Kahtlustuse kohaselt osales Boitsov 1946. aasta 1. aprillil BVVO operatiivgrupi rünnakus Võrumaal Sõmerpalu vallas Määritsa talule ehk nn Hindriku talule. Rünnaku tulemusena tapeti toona üheksa tsiviilisikut. Samuti on alus kahtlustada Pavel Boitsovi osalemises BVVO 1945. aasta septembris korraldatud rünnakus Mooste vallas Kuusesaare talule, mille käigus tapeti seitse tsiviilisikut ning veel mitmetes BVVO tsiviilelanike vastastes operatsioonides aastatel 1946 ja 1949. Kaitsepolitsei palub anda infot kõigil, kes teavad midagi, kas Pavel Boitsovi või teiste elusolevate Võrumaa banditismi vastase osakonna töötajate aegumatutest kuritegudest. Samuti on oodatud teave inimestest, kes võiksid toona toime pandu kohta olulist infot omada. Ühendust saab võtta kaitsepolitsei telefonil 6 121 455, meiliaadressil korrapidaja@kapo.ee või kirjutada postiaadressil: Kaitsepolitseiamet, Toompuiestee 3, 10142 Tallinn. Hindriku talu ehk Määritsa talu lahing Ööl vastu 1. aprilli 1946 käivitus NKVD sisevägede sõjaväelise operatiivgrupi ja kohalike hävituspataljonlaste operatsioon talus olevate metsavendade vastu, kirjutas Kultuur ja Elu 2002. aastal. 1. aprilli varahommikul kell 6 piirasid NKVD võitlejad talu sisse ning üritasid majja tungida, kuid löödi metsavendade poolt tagasi. Kuus metsavenda üritasid seejärel piiramisrõngast välja murda, kuid see ebaõnnestus ning kaks neist sai surma, mispeale ülejäänud majja tagasi tõmbusid. Ründajad tulistasid kahest raskekuulipildujast, seitsmest kergekuulipildujast ja teistest relvadest ning lahingu käigus põletati maha kõik talu kõrvalhooned peale ühe. Pärast seitse tundi kestnud tulevahetust panid NKVD-lased leekkuulidega põlema ka talu, kus varjusid metsavennad. NKVD-lased tegid metsavendadele ettepaneku alla anda ning need nõudsid arupidamiseks 45 minutit vaheaega tulevahetuses ning pärast seda teatasid, et ei kavatsegi alla anda. Lahing kesti seni kuni põlev talu kokku varises ning metsavennad enda alla mattis. Koos metsavendadega hukkusid ka majaperenaine Marta Määrits, tema ema Liina Sillamaa ja õde Erna Tatrik. Sõmerpalu valla Haamaste külas asuva Hindriku talu omanik oli Eesti sõjaväe kapten Erich Määrits, mistõttu seda lahingut nimetatakse ka Määritsa talu lahinguks. Erich Määrits võitles 1944. aastal sakslaste poolel venelaste vastu ja taganes koos nendega läände.  
