Maris Jõks: mis orienteerib ja kes orienteerub?
Selleks et moodustada sõnast tõmbama enesekohane tõmbuma, sõnast sulgema enesekohane sulguma jne, ei pea eestlane olema õppinud eesti keele sõnamoodustuse teooriat – see käib vaistlikult. Me saame nende sõnapaarikute tähendusvahest aru ja oskame neid kasutada.Mõtleme nüüd sõna orienteeruv (orienteeruvalt) peale. Kas hulk või kellaaeg, mille ette see sõna enamasti täpsustusena lisatakse, saab ise orienteeruda? Selle järgi orienteerutakse, niisiis ta aitab meil orienteeruda, orienteerib meid. Fraasi orienteeruvalt 25 Eesti sportlast asemel peaks seega olema orienteerivalt 25 Eesti sportlast. Orienteerivalt kõlab aga nii võõralt ja harjumatult, et ajalehes võidakse seda pidada trükiveaks. Seepärast võikski kasutada hoopis eesti omasõnu: näiteks mitte orienteerivalt kell kaks, vaid ligikaudu, umbes, umbkaudu kell kaks.Kas resideeruv või resideeriv? Resideerima on juba ise enesekohane tegusõna, niisamuti säilima ja kostma – kedagi ega midagi teist ei saa resideerida, säilida ja kosta. Saab näiteks säilitada. Niisiis on nendes sõnades u-sufiks üleliigne.Sõna kostuma on aga õigupoolest murdesõna ja tähendab ’niiskuse mõjul üles sulama, pehmenema, pehmeks minema’. Näiteks kevaditi maapind kostub, linnulaul aga kostab. 
