Mesilaste suremist põhjustavad import, kliimamuutus ja mürkidega liialdamine
85 protsenti taimedest, mida inimene oma toidulaual kasutab, tolmeldavad mesilased ning teised putukad, tõi välja Kreeka põllumajandusminister Dimitris Melas. Ta lisas, et viimasel ajal on nii Euroopas kui mujal maailma registreeritud järsult suurenenud mesilaste hukkumine. Melas tõstis esile, et põhjustajaid on mitmeid nagu ka viise, kuidas mesilased surevad. Mesilased surevad nii haiguste tagajärjel haigestudes kergemini erinevatesse viirustesse või saades tugevaid tervisekahjustusi seentelt ning parasiitidelt. Selge on ka see, et mesilased hukkuvad taimekaitsevahendite liigkasutamise tagajärjel. Samas üles Melas, et suremise põhjuste täpseks väljaselgitamiseks on puudu väga palju informatsiooni. Eriti suur puudus on ülevaatest põllumajanduses kasutatavate vahendite kasutamise mõjust ja taimekaitsevahendite koosmõjust. Lisaks tuleks aga uurida ka mürke, mida kemikaale mesilaste, iseäranis mesitarude hooldamisel. Rahvusvahelise mesinike liitude föderatsiooni (APIMONDIA) president Gilles Ratia rääkis, et viimastel aastatel on surnud suisa 30 protsenti Euroopa mesilasperedest. Sama suurusjärku suremust rõhutasid Eesti mesinikud ning tegid selleks ka riigikogule avaliku pöördumise ning kogusid keskkonna ja mesilaste kaitseks allkirju. Ratia tõi välja, et taolisi ulatuslikke mesilaste suremisi on ette tulnud varemgi, kuid enamasti on need olnud lokaalsed ning nende põhjus on olnud selgepiiriline, näiteks mõne põllumajanduses kasutatava mürgi kasutamine. Praegune suremine on aga üleilmne. See on tekitanud nii mesinikes kui teadlastes küsimuse, mis seda põhjustab? Ratia tõi näite, et üks riskitegur, mida varem pole esile toodud, on mesilasperede import. Mesilasperede kvaliteedi parandamiseks tuuakse teistest riikidest juurde mesilasperesid, kes aga võivad olla nakatunud mõne haigusega. Viimasel ajal on nii hakanud näiteks levima Israeli viiruseks kutsutav (ABPV). Teise tegurina tõstis ta esile kliimamuutust, mis toob kaasa väga pikale venivad põuaperioodid ning neile järgnevad tugevad vihmaperioodid. Selle terviklikku mõju on ühelt poolt raske prognoosida, teisalt pea võimatu mõjutada. Kolmanda tegurina tõi Ratia välja uued pestitsiidid, mida toodavad geneetiliselt muundatud taimed. Kui varem sai piirata mesilaste kokku puutumist taimemürgiga nii, et piirati aega, millal tohtis taimi pritsida, siis nüüd pole sisuliselt vältida mesilase kokkupuutumist taime toodetava mürgiga. Lisaks aga on ka praegu piserdatavate mürkide, näiteks neonikotinoidide mõju teadmata. Närvisüsteemi mõjutavate nenikotinoide sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamise keelamise üle hääletas Euroopa Komisjon aasta eest. Hääletus jäi osade suurriikide vastuhäälte tõttu vastu võtmata. Eesti jäi hääletusel erapooletuks. Eelnõuga oleks keelatud nenikotinoide sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine kaheks aastaks, kuni uuringud selgitavad selle mõju putukatele ja inimestele. Gilles Ratia tõi neist kolmes eelmainitud tegurist rääkides välja, et koosmõju tulemusena on mesilaste immuunsüsteem nõrgenenud ning see tingib ka mesilaste suurema haigestumise ja huku. See võib olla üks põhjus nii laiaulatuslikule mesilaste suremisele. Ratia tõi välja kaks esmast soovitust, mida peaks seadusandluses ning edasiste kavade tegemises arvesse kohe võtma: * Ta rõhutas mesilaste mahepidamise soodustamist või vähemalt mahedamate meetodite juurutamist mesinduses, et nii vähendada mesinduses kasutatavate kemikaalide mõju. * Kuivõrd mesilasvahaga puutuvad mesilased kokku pidevalt, on oluline suuta puhastada eeskätt mesilasvaha mürkidest.
