Kriis pani IT-ettevõtteid vaatama ekspordi poole, vaja oleks võtta suund tootmisse
Kriisist on on hästi välja tuldud, sest tänu kriisile hakkasid IT-ettevõtted samuti natuke rohkem vaatama ekspordi poole. Siiski on liiga palju ettevõtteid, mis on n-ö teenusettevõtted, teevad projekte. Vähem on aga toodete ja arendusega tegelevaid ettevõtteid. Aga õnneks start-up'idest ehk idufirmadest tuleb just neid ettevõtteid peale. Paananeni sõnul on peale tulemas on kümneid idufirmasid, milledesse tehtud seemneinvesteeringud on piisavalt suured, et arendada toode paari aastaga välja. Idufirmade puhul on Paananeni sõnul oluline, et need loodaks kohe rahvusvahelisteks. Kui päris algne investeering võibki olla kohalik, siis oluline on, et edasised investorid oleksid välisriikidest. Välisinvesteeringute rahaga kaasneb nõue teenida kasumit, mis omakorda paneb idufirmat pingutama. Teine põhjus, miks idufirmad peavad kasvama väljaspool Eestit on turg – potentsiaalseid kliente on teistes riikides rohkem. „Kui sul on globaalne toode, siis sa tahad olla seal, kus seda sisuliselt ostetakse ka.“ Mis aga aitaks meelitada välisriikide IT-spetsialiste siia? Paananen toob välja erialased suurüritused, mainides teiste hulgas näiteks Soomes toimuvad idufirmade suursündmust Slush. Tema arvates võiks see toimuda tulevikus osaliselt Tallinnas. Ta lisas, et Eestil on endalgi IT-valdkonna üritusi, mille vastu on ka rahvusvaheline huvi. Samuti on siinsed suured IT-firmad kasvanud juba sedavõrd suureks, et vaja läheb paremat infrastruktuuri, et nende rahuldada ettevõtete vajadusi, näiteks napib võimalusi korraldada rahvusvahelist konverentsi või suurkohtumist.
