Eesti koerajuhid koolitasid Afganistani piiripolitseinikke
  Erinevalt inimestest ei oota teenistuskoer pikisilmi puhkust, ometigi tuli Chertil kolme nädala pikkune sunnitud puhkus hiljuti üle elada. Täpselt sama saatus tabas ka 6-aastast narkokoera Kratti, sest nende peremehed, sisekaitseakadeemia K-9 instruktorid Janar Klement ja Andres Suurküla õpetasid Eesti politseinike asemel hoopis Afganistani politseinikke ning koerad jäeti koju, vahendas "Aktuaalne kaamera". Afganistani kontekstis käib jutt eelkõige otsingukoertest ja enamasti otsitakse lõhkeainet."Narkootikume üritavad nad ka leida, aga see on piirkonniti kindlasti erinev. Meie olime pealinnas Kabulis ja sealsel lennuväljal nad ostisid narkootikume aktiivselt, kasutades selleks ka koeri, nii hästi kui see kohalikus kultuuriruumis võimalik on, sest inimesi seal otsida ei tohi ja inimeste asju ka avalikult läbi otsida ei tohi. Aga narkokoerad on neil olemas ja nagu nad väitsid, on neil ka palju leidmisi," rääkis Suurküla. Kui arvestada, et Afganistan kannab suurima narkotootja tiitlit ning oopiumiekspordilt teenitakse miljardeid, ei saa sealse piiripolitsei tegevust narkootikumide avastamisel siiski kuigi viljakaks pidada. Koerad on Afganistani politseis peamiselt nagu meilgi Saksa ja Belgia lambakoerad, toodud sinna abi korras Saksamaalt või mujalt Euroopast. Chertile ja Kratile ei oleks seal instruktori sõnul meeldinud. "See suhe oli täiesti erinev, kuna meie oleme hingega ja emotsioonidega koera koolitamas, siis nendel oli kaks käsklust. "Platz" tähendas, et koer istus, lamas või oli lihtsalt juures ja teine käsklus oli "otsi". Väga palju neil käsklusi ei olnud ja kui nad mängisid, siis koerajuhid olid suhteliselt emotsioonivabad," kirjeldas Janar Klement.
