Enimkaitstud maakonnas leiavad kaevandajad looduskaitsjatega kompromisse
Läänemaa erakarjäärides on aga leitud looduskaitsjate ja omanike vahel kompromiss, mis võimaldab kaevandada ja samas luuakse haruldastele loomaliikidele sobiv elupaik, vahendas "Aktuaalne kaamera." Näiteks Sarvikpütid on Eestis haruldased - neid on meil loendatud vaid 200 kuni 300. "See ei ole suur arv. Kui me siin seda konkreetset veekogu vaatame, siis me seisame Läänemaa kahest teadaolevast parima sarvikpüti veekogust ühe kaldal," rääkis Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire spetsialist Olavi Vainu. Sarvikpütipaari võib näha näiteks ühes Hanila valla erakarjääris, kus kaevandanud osaühing Valicecar tegi meelsasti keskkonnakaitsjatega koostööd ja on loonud enda kulul lindudele sobiva elupaiga. Samas kõrval käib kaevandamine edasi ja seegi ala kujundatakse pärast karjääri sulgemist sarvikpüttidele sobivaks veekoguks. "Ala on jaotatud kahte etappi, et kõigepealt ühest servast algab kaevandamine ja seal, kus kruus juba käes, toimuks kohe vahetult pärast seda ka tagasi madalaks täitmine," rääkis Vainu. Teine seesugune näide on samuti Hanila vallas, kus ühes karjääris on end sisse seadnud juttselg-kärnkonnad ehk kõred, keda looduses on väga vähe alles. Kaevandamine käib ühes servas, kõred elavad samas kõrval. "Siin on lombid, mis on selline ala, kus praegu kaevandamist enam ei toimu ja looduskaitsjad hoiavad pilku peal, et tingimused ikka kõredele võimalikult soodsad saaksid," selgitas spetsialist. Üks neljast Läänemaa erakarjäärist asub Nõva vallas. Kaevandusalal kaitstavaid liike ei olnud ja seetõttu oli ka kasutusloa saamine lihtsam, kuid aega võttis see umbes kaks aastat. "Ei olnud keeruline. Lihtsalt et iga paberi või kooskõlastuse taga tuli jälle oodata mingisugune aeg, aga noh, see sai ära oodatud!" rääkis  OÜ Variku Liiv juhatuse liige Riho Ööbik. Variku Liiva kaevandus asub täpselt looduskaitseala kõrval. Võimalik, et sealgi kohtab kunagi kaitse all olevaid loomaliike, sest pärast kaevanduse sulgemist saab karjäärist nelja ja poole hektari suurune korrastatud kallastega veekogu. Seega Läänemaa näitel on erakaevanduste pidajad mitte looduse rikkujad, vaid hoopis loovad ise ohustatud liikidele sobivaid elupaiku. "Just eriti siin Läänemaal, kus meil on 36 protsenti kogu Läänemaast erinevate kaitserežiimidega kaitstud, on väga oluline leida need võimalused, kus inimene saab jätkata oma tegevust ja ka loodus saab oma ja alles jääda ja võib-olla sellest isegi võita," rääkis Keskkonnameti Hiiu, Lääne ja Saare regiooni juhataja Kaja Lotman.    
