Õpilasfirma toodab "õhus rippuvaid" raamaturiiuleid
Kogu raamaturiiul jätab mulje üksteise otsa laotud raamatutest, kõige alumine neist on lihtsalt ühtlasi riiuli funktsiooniga. See, kuidas raamatust riiul saab, on väikest viisi ärisaladus, mille peale siiski Kroonikute vedajad Oliver Hiiet, Karl Tooming ja Kristjan Tärk veel patenti võtma ei torma. Lihtsalt öeldes on tegu kõvakaanelise raamatuga, mille sisse ehitatakse tugevdus ning kinnituskonstruktsioon. Parimad pidavat poiste sõnul olema vanemad ja paksemad raamatud. Kodust raamatukogu siiski noormehed veel riiuliteks ei ole teinud – võetud on vaid topelt eskemplarid ja need, mis tõepoolest pikka aega lugejahuvi pole äratanud. Ehkki praeguseks müüdud 39 riiulist on enamus olnud juba noormeeste raamatueelistusest lähtuvad, siis on siiski olnud võimalik saada riiuliks raamat tellija soovil. Küll aga eelistavad ostjad vanemaid raamatuid uutele ja säravatele. Kümmekonna raamaturiiuli tegemiseks kulub kolm tundi. Toote omahind, arvestades, et tooraine tuleb sageli kodustest varudest, on 1-2 eurot. Ostja saab selle endale soetada viie euro eest. Õpilasfirma tarvis toodetud riiulid on valminud noormeeste vabast ajast. Õpilasfirma konkursil osalemiseks on natuke pidanud tundide arvelt ka näpistama, kuid õpetajad ja koolikaaslased on olnud väga toetavad. "Facebookis on näha, kuidas õpetajad meie asju laigivad," ütles Tooming. Üks õpetaja ostis korraga suisa kolm riiulit. Masstootmisse pole noormehed riiulitega esialgu plaaninud minna, sestap IKEAst veel toodet otsida ei tasu. Siiski pole Toomingu sõnul noormeestel midagi selle vastu, kui mõni mööblifirma nende ettevõtte ideest kinni hakkab. Õpilasfirma võistlus saab sedakorda läbi ning edasi osaühinguks pole selle tootega plaanis edasi areneda. Küll aga on noormeestel juba järgmine äriidee idanemas. Teisi õpilasfirmasid vaadates meeldis noormeestele EasyClipi juhtmepuntraohjeldamise vahend klips. Toomingu hinnangul on Pirita majandusgümnaasiumis ligi pooled õpilased võimelised oma firmat looma. Eelmisel aastal pidid Pirita majandusgümnaasiumi õpilased läbi mängima firma pidamise paberi peal. Sel aastal tuli siis riski suurendada ja asi õpilasfirmana läbi proovida. "Peaaegu kõik suudaksid ettevõtlusega tegeleda, aga on vaja leida ka see meeskond." Õpilasfirma vedamisega saaksid ehk pooled hakkama, kuid osaühingu loomiseks tarviliku idee leidmise ja teoks tegemisega võiksid edukaks saada 10-20.
