Jahimehed ei looda jooksus loomapargi hunte tabada
Keskkonnaamet andis kohalikele jahimeestele loa põgenenud huntide küttimiseks, kuna inimasustuse läheduses võivad kiskjad hakata murdma koduloomi, vahendas "Aktuaalne kaamera". Alaveski loomapargi isahunt valvab urus kutsikaid ja hundiema konutab õues üksi, sest noorkari läks mõni päev tagasi pakku. Loomapargi peremees Rein Kõiv märkis, et väljastpoolt hundiaedikut on aiaäär üles kaevatud, mis viitab metsiku hundikarja tegevusele, kes võisid üritada nende areaali ilmunud hunte hävitada. Mis pühapäeva öösel hundiaediku ümber täpselt toimus, Kõiv ei tea. Noored hundid pääsesid välja aediku tagaseina alla kaevatud suurest august. Vana hundipaar koos selleaastaste kutsikatega jäi alles. "Aia ümber on ööpäevaringne valve, et kui hundid tagasi tulevad, siis oleks võimalik nad kas aeda tagasi lasta või uinutiga uinutada," ütles Kõiv. Kuigi võsavillem hing on metsik ning ka loomapargis väldib ta inimese lähenemist, võib puuris sündinud hunt inimasustusele hõlpsamini läheneda.  Keskkonnaameti jahinduse spetsialisti Margo Tanniku hinnangul oleks parem hundid loodusest kätte saada ning kinni püüda. "Oleme väljastanud eriload nende [huntide] küttimiseks, et vältida ohtu inimeste tervisele ja vältida siis ka võimalikke kahjusid koduloomadele," rõhutas ta. Jahimehed ei pea siiski huntide tabamist praegusel ajal eriti reaalseks. Mõniste jahtkonna esimees Peeter Tamm selgitas, et kui ei ole lund, siis on hundijahti väga raske pidada, kuna jälgi ei näe. "See on suht õnnelik juhus, kui trehvab hundijahiga õnneks minema," lisas Tamm. Seega on loomapargi omaniku ainsaks lootuseks, et kui nälg hunte näpistama hakkab, tuleksid nad ikkagi toiduotsinguil koju tagasi. 
