Uuring: telemeditsiin vajab infotehnoloogiliselt läbimõeldud tegutsemist
Telemeditsiin võimaldab tagada kvaliteetsema ja kiirema sekkumine, samas ei pea patsient alati keskusesse eriarsti vastuvõtule minema, selgitas Praxise analüütik Priit Kruus. „Meil on võimalik telemeditsiiniga oluliselt tõsta terviseteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti,“ ütles riigikantselei infoühiskonna nõunik Siim Sikkut. Tema näeb Eesti telemeditsiinis võimalikku ekspordiartiklit. Täna esitletud uuringus anti soovitusi, mida peaks riiklikult ette võtma, et kaugtervishoidu tõhusamaks teha. Analüüsis selgus ka, et uute teenuste loojatel puudub seni hea ühendumispunkt Eesti tervishoiu- ja hoolekandesüsteemidega. Need on suhteliselt jäigad ning liidestumine infosüsteemidega raskendatud, samuti ei ole leitud sobivaid rahastamismudeleid kaugteenuste laiemaks juurutamiseks. Rahvastiku vananemine ja elanike kasvavad ootused suurendavad tervishoiuteenuste nõudlust, samas aga muutub tööealiste inimeste arvu vähenemise tõttu tervishoiuteenuste rahastamine ühiskonnale pidevalt raskemaks. See seab surve alla süsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse ning muudab raskeks tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse säilitamise. Ühe võimalusena tervishoiusüsteemi paremini toimima panna on nähtud erinevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimaluste ehk telemeditsiini ehk distantsilt tervishoiuteenuste osutamist rakendamist. Analüüsis soovitatakse luua eeldused, mis võimaldaksid liita telemeditsiini teenused tervise infosüsteemiga, et tagada eraldiseisvalt tekkinud info universaalne kättesaadavus ning vajadusel ka tervise infosüsteemis oleva info kasutamise võimalused. Lisaks soovitatakse töötada välja organisatoorne mudel telemeditsiini teenuse kliiniliste protsesside ning tehniliste standardite arendamiseks ja kokkuleppimiseks, et võimaldada uute telemeditsiini teenuste sujuvat ühendamist tervishoiusüsteemiga. Tarvis on ka vaja täiendavalt uurida patsientide valmisolekut ja võimalusi konkreetseid telemeditsiinilahendusi kasutada ning soovitatakse kaasata patsiente lahenduste väljatöötamisse. Küsimust tekitas ka näiteks patsientide poolt kasutatavate tervisealaste (nuti)rakenduste reguleerimine. Arutelu vajab nutivahendite info sidumine tervise infosüsteemiga, et tagada patsiendi enda poolt kogutud terviseinfo jõudmine tervise infosüsteemi ja arstideni.
