Salaalkoholi ja -tubakat ostetakse üha vähem
Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et salasigarettide ostjate arv on aasta jooksul märgatavalt vähenenud: kui 2012. aastal ostis salasigarette teadlikult 32% suitsetajatest, siis eelmisel aastal 21%. Samuti on alates 2011. aastast järjepidevalt vähenenud salaalkoholi turumaht Eesti viina siseturul – 2013. aastal oli see Konjunktuuriinstituudi hinnangul 20-23%. Ümbrikupalka saanud töötajate osakaal aasta jooksul veidi langes (12%-lt 11%-le), kuid samas peaaegu kahekordistus nende töötajate hulk, kes said mitteametlikult kogu oma palga (19%). Seetõttu on ümbrikupalga osakaal kasvanud keskmiselt 39%-ni aastasest sissetulekust. Enim maksti varjatud töötasu ehitusvaldkonnas, kuid ka tööstuses, põllumajanduses ja transpordi valdkonnas. Ümbrikupalga vähenemist peaks soodustama juulis rakenduv töötajate enne tööle asumist registreerimise nõue. „Eelkõige toimus varimajanduse vähenemine nende tarbijate arvel, kes varem ostsid illegaalseid kaupu või teenuseid vahetevahel, mitte pidevalt. Samaks aga jäi nende eestimaalaste osakaal, kes pidevalt eelistavad illegaalseid ja seetõttu soodsamaid kaupu, neid on jätkuvalt ligi viiendik elanikkonnast,“ ütles instituudi direktor Marje Josing. Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnul käib varimajandus ühte sammu majandustsüklitega. Kui inimestel on vähem raha, kiputakse eelistama illegaalseid tooteid, kuna need on odavamad. „Põhiküsimus varimajandusega võitlemises, lisaks rangetele regulatsioonile ja kontrollile, on selles, kas laias pildis mõistetakse, et salasigarette ostes põhjustatakse kaudselt kusagil jälle ühe tuletõrjekomando sulgemine,“ ütles Reede. „Mõnes mõttes on see ka hariduse küsimus. Lastele räägitakse lasteaias prügi sorteerimisest, kuid samamoodi tuleb kasvavale põlvkonnale õpetada seda, kuidas ühiskond ja majandus toimib ning mis on igaühe vastutus selles,“ lisas ta.
