Amet pöörab peatähelepanu metsaveo marsruutidele jäävatele sildadele
Viimasel ajal on maanteeamet pööranud palju tähelepanu ka nendele sildadele, mida ületavad rasked metsaveohaagised, vahendasid ERRi raadiouudised. Maanteedeamet on riigimaanteedel asuva 983 silla olukorraga üldiselt rahul. Samas näitas Alatskivi jalakäijate silla kokkukukkumine, et sillaehituse järelvalve võiks olla parem. "Me peame juba projekteerijaid rohkem kontrollima ja me peame ise palkama täiendavaid spetsialiste, kes on ehituse osas kompetentsed.Me peame kontrollima ka omanike järelvalvet, et tema ei oleks lohakas, ei teeks oma tööd halvasti, sest me võime täna öelda avalikult, et meil on üks probleem - talvel kukkus kokku Alatskivi jalakäijate sild . Õnneks ei olnud ühtegi ohvrit ja see oli põhiteedega ühendamata, aga selline on hetkel Eesti ehitusturu olukord," ütles maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Kaupo Sirk. Selleks, et sillad püsiksid heas korras, on neid vaja pidevalt jälgida ja õigel ajal reageerida, sest hilisem suurem remont kujuneb oluliselt kallimaks. "Väga palju on vaja remontida sildasid, mille vanus on ainult kuskil 30 aastat. Silla normaalne eluiga enne remonti peaks olema vähemalt 50 aastat. Viimased kümmekond aastat on sildasid remonditud, me oleme tehnoloogiate puhul arvestanud sellega, et sildasid oleks mugavam väikeste remontide ja hooldusega korras hoida," rääkis maanteeameti hooldevaldkonna juht Tiit Valt. Viimasel ajal on maanteeamet tegelenud ka nende sildadega, mis peavad kandma väga raskeid metsaveohaagiseid. "Viimase aasta jooksul oleme me panustanud täiendavad 1,5 miljonit eurot nendesse sildadesse, mis jäävad suuremate metsaveomarsruutide teele ja kus liiguvad ka raskeveosed. Sinna me oleme oma peatähelepanu pööranud ja ma usun, et järgneva paari aasta jooksul saame me kapitaalsele remondile ja kui vaja, siis mõne silla ehitame ka päris uueks. Veoautod arenevad, nende täismass kasvab ja me peame vaatama, kuidas peamistel metsaveo marsruutidel sildade kandevõimet tõsta. Sellega me tegeleme," ütles Valt. Kui inimesed ja autod ületavad sildu, siis kaladel on tarvis läbi minna sildade alt. Nende jaoks on selleks välja mõeldud kalaliftid ja -trepid. "Kalapääs laiemalt on selline rajatis, mis tehakse selleks, et kala üle aidata nendest paisudest ja muudest rändetakistustest, mida inimene on ise jõe peale kuhjanud. Kuidagi peab kala saama jõge pidi liikuda. Kui ei ole muud võimalust mõne paisu juures kui ta sealt üle aidata, siis tehaksegi kalapääs," selgitas Meelis Tambets Eesti Loodushoiu Keskusest. "Kalapääs võib olla kalatrepp, kalalift või väike kaevatud jõesäng, mida mööda kala saab minna. See viimane ongi muide kõige parem moodus," lisas ta.  
