Tartus avatud siirdemeditsiinikeskuses on oluline osa loomuuringutel
Siirdemeditsiinikeskus viib teaduse saavutused kiiremini kliiniliste uuringuteni ning seeläbi ravimiarenduse meditsiini praktikasse ehk siis inimeste ravisse, vahendas "Aktuaalne kaamera". Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja Eero Vasara sõnul ei ole meditsiini alusteaduseks pelgalt arstiteadus, vaid ka füüsika ja keemia, ning nende tähtsus on meditsiinis üha suurenemas. Uues keskuses keskendutakse peamiselt psühhiaatriliste haiguste ja infektsioonide uurimisele. Oluline osa on sealjuures loomuuringutel, mille jaoks on seal rohkem kui 30 000 hiirt ning rotti mahutav katseloomakeskus. Katseloomakeskuse juhataja Mario Plaas selgitas, et igale loomuuringule eelneb rida katseklaasiuuringuid, et loomuuringuid hakataks üldse läbi viima. "Neid tehakse eelkõige sellepärast, et mõista paremini, millised on haiguste tekkepõhjused ja kui need tekkepõhjused on leitud, siis ka proovitakse, mismoodi on võimalik neid ära hoida või ravida ehk siis tehakse katseid. Ilma selleta kahjuks tänapäeval biomeditsiini ja meditsiini ei arenda," tõdes Plaas. Lisaks katseloomakeskusele koondab siirdemeditsiinikeskus ühe katuse alla kõrgetasemelised laborid tipptasemel tehnika ja eri valdkondade teadlastega. Tartu ülikooli eesmärk on arendada uuest keskusest juhtiv haiguste loommudelite, elusorganismide ning rakkude peal visualiseerimise keskus Kesk- ja Ida-Euroopas. Euroopa siirdemeditsiini taristute keskuse teadusdirektori Giovanni Migliaccio sõnul selliseid keskusi Euroopas mõned on, kuid peamiselt on need otseselt seotud ravimitööstusega. "See on üks vähestest, mis on seotud avaliku institutsiooniga, praegusel juhul ülikooliga, ja nii saab see töötada alal, mis ei ole rangelt kasumi tootmiseks," märkis Migliaccio.Siirdemeditsiinikeskus alustab oma tööd juuni lõpus või juulis, kui ruumid on steriliseeritud ning kogu tehnika ning loomad on kohale toodud.
