Eesti kalakasvatuste toodang on 3-4 korda tegelikust tarbimisest väiksem
Juba kuuendat aastat Äntu kalakasvatuses elav hüljes Poiss on kasvanud Eesti tiigikala peal. Kala, mida kalakasvatuse omanik Hans Kruusamägi loomale pakub, on suisa delikatess, uhke nimega uhke kala mägihõrnas, tuntud ka kui paalia. Hülgepoiss võib olla õnnelik, sest tema sööb Eesti kala. Poest saadav on enamasti Norrast sisse veetud, vahendas "Aktuaalne kaamera." Eesti kalakasvatuste toodang on kolm-neli korda tegelikust tarbimisest väiksem, kuigi kalakasvatusi justkui oleks. "Nendes kasvatustes, mis on rajatud kas toetustega või Eesti raha eest peaks toodang lähiajal tõusma vähemalt kahe tuhande tonnini aastas, kui need kõik tööle hakkavad," rääkis Simuna Ivax OÜ juhatuse liige Hans Kruusamägi. Kuue aasta pärast peaks Eesti kala jätkuma nii sisetarbimiseks kui ka ekspordiks. Väike Aravuse kalatööstus toodab Rakveres Eesti kalast delikatesse. Kasutatakse ainult kodumaist kala - angersägast mägihõrnani. Kaladelikatessid ei ole odavad. "Kui me käime ma toodete esitlustel, siis saame ka inimestega rääkida. Neid, kes selliseid tooteid tarbiksid, on palju, aga nad ostaksid neid kord kuus ja tunneksid sellest rõõmu," rääkis Aravuse OÜ juhatuse liige Heitti Irval. Eesti kala suudab Eesti poodides Norra kalaga konkureerida aga alles siis, kui kalakasvatajad ühistuid moodustavad. "Meil on üks tootjate ühisus olemas ja käesoleval perioodil said nad ka toetust oma töötlemisüksuse rajamiseks ehk igal kalakasvatajal ei ole vaja oma väikest töötlemisüksust ja oma autot, vaid seda saab teha ühiselt. Audrus on seda tehtud. Lõplikult see veel valmis ei ole, aga juttude järgi on see lähikuudel valmimas," rääkis põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna büroojuhataja Hannes Ulmas. Kalakasvatused võiksid juba praegu toota umbes 3000 tonni kala aastas. Võimaluste ja tegelikkuse suur erinevus tuleb Ulmase sõnul muuhulgas ka sellest, et moodsat tehnoloogiat ei suudeta igal pool käima saada. 
